Navigatsioonimärgid

Navigatsioonimärgid on olulised meremeestele, et mereteel mitte ära eksida ega ohtu sattuda.


Ajalooliselt on navigatsioonis kasutatud nii taevakehasid, Maa tehiskaaslasi, lõkketuld, kirikutorne ja teletorne. Tänapäeval kasutatakse navigeerimiseks peamiselt tehnilist navigatsiooni, raadionavigatsiooni ja radarnavigatsiooni. Oluline koht on siiski ka navigatsioonimärkidel. Navigatsioonimärkide eest vastutab Eestis Veeteede Amet.

Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. Lisaks on ajalooliselt huvitavaid tuletorne/navigatsioonimärke, mis on kasutusest välja jäänud, kuid pakuvad huvi meresõidu ajaloo või arhitektuuriobjektidena (Laidunina tuletorn, Kiipsaare tuletorn, Käsmu tuletorn). 

Kardinaalmärgid

Kardinaalmärgid võivad olla nii poid kui toodrid. Kardinaalmärgid osutavad ohtlikku piirkonda ja näitavad, millisest ilmakaarest tuleb neist mööduda.

Näiteks põhjapoist (põhjapoi topimärk: mõlema koonuse teravikud on suunatud üles) tuleb mööduda põhja poolt.

Tähele tuleb panna, et kardinaalmärke saab eristada 3 eritunnuse abil:
topimärk

  • valgussignaalid
  • värvikombinatsioon (musta värvi asukoht ja topimärgi teravikkude suund on samased).

Lateraalmärgid


Need poid näitavad kanali või faarvaatri asetust laeva kursi suhtes.


Nool näitab liikumise suunda suunaga sadamasse või "suuremast veest väiksemasse vette" ning vastavalt suunale peab märk jääma laevast sellele poolele nagu joonisel.


Nummerdatakse mere poolt - punased on paarisnumbrid ja rohelised on paaritud numbrid.

Teljemärgid

See poi näitab ohutu veetee telge, kasutatakse näiteks faarvaatri alguse või pöördepunktide tähistamiseks. Nummerdatakse mere poolt, topimärk on üks kera ja tulekarakterisik on Iso. Kõik eelnev kehtib IALA A regiooni kohta. Riikides, mis kuuluvad IALA B regiooni on faarvaatri tähiste värvid vastupidiselt A regiooni faarvaatri tähistele.


Eraldiseisvad ohu märgid

See poi tähistab üksikut ja väikesegabariidilist (mõõtmed alla 1 kaabeltau = 0,158m) ohtu merepõhjas. Sellest poist võib mööduda igaltpoolt, kuid ei soovitata läheneda lähemale kui pool miili. Topimärk on kaks teineteise kohal asuvat kera ja tulekarakteristik on Fl(2).


Erimärgid

 

See poi tähistab pinnasepuiste alasid, sõjalisi polügoone, torujuhtmeid või kaablite asukohta. Seega ei ole see poi navigeerimise seisukohast väga olulise tähtsusega, kuid sellegipoolest on targem nendest poidest kaugemale hoida. Spetsiaalmärgi värv on kollane, topimärk on rist X-asendis ja tulekarakteristik on Fl Y.

Tulede iseloom

Päevasel ajal on navigeerimine lihtne ning meremärke saab lugeda mitme tunnuse abiga. Päeval me näeme meremärgi asukohta, kuju, värvikombinatsiooni, topimärki, märgistust (nimi, tekst, number) või abitunnuseid. Kuid öösel on navigeerimine palju komplitseeritum. Radari puudumisel või rikke korral on ainukeseks võimaluseks veatult navigeerida lugeda korrektselt meremärkide valgussignaale.

Püsituli pidevalt põlev tuli.
Varjuv tuli see on vastand plinkimisele, sest tuli põleb alati ajaliselt kauem kui on kustutatud.
Võrdfaasne tuli põleb alati ajaliselt sama kaua kui on kustutatud, periood on tule põlemise ja kustutatud oleku pikkuste summa.
Plinktuli põleb alati ajaliselt vähem kui on kustutatud, tule plinkimise sagedus ei ületa 30 korda minutis.
Pikk plinktuli (vähemalt 2 sekundit), kuid tuli põleb alati ajaliselt vähem kui on kustutatud.
Koguplinktulipõleb kombinatsiooniga kolm plinki ja paus.
Sage plinktuli põleb alati ajaliselt vähem kui on kustutatud, tule plinkimise sagedus on vähemalt 60 korda minutis.
Sage koguplinktuli mingi selgitav tekst ka siia juurde.
Plinkiv püsituli mingi selgitav tekst ka siia juurde.

Objektide geograafilise nähtavuse nomogramm


Maksimaalne nähtavuskaugus, mis sõltub vaatleja silmakõrgusest ja tule kõrgusest ning mida mõjutab maa kumerus ja refraktsioon. Geograafiline nähtavuskaugus ei arvesta tule intensiivsusega ega ka atmosfääri nähtavusega.


Näiteks: Keri tuletorni kõrgus on 31m. Vaatleja, kelle silma kõrgus merepinnast on 5m, hakkab seda nägema 16 meremiili kauguselt.


 

Navigatsioonimärgid Eesti vetes (PDF)(PDF) - samanimelise raamatu PDF versioon, mida uuendatakse kord kuus.

Navigatsioonimärgid Eesti sisevetes (PDF) (PDF)

Eesti tuletornide kaart (PDF) (PDF)

Navigatsioonimärgi andmike blanketid:

Püsimärkide blankett (DOC)

Ujuvmärkide blankett (DOC)

Sihimärkide blankett (DOC)

Blankett täidetakse vastavalt navigatsioonimärgistuse projektile ja saadetakse koos muude dokumentidega Veeteede Ametile navigatsioonimärgi registreerimistunnistuse saamiseks ning andmekogu koosseisu arvamiseks. Sihi puhul täidetakse lisaks sihi andmikule sihti moodustavate üksikute märkide andmikud.

Nr Nimi ja asukoht Koordinaadid Tule iseloom Tule kõrgus merepinnast Tule nähtavuskaugus Märgi kirjeldus, kõrgus maapinnast Märkused
003 Narva-Jõesuu tuletorn 59°28.09' 28°02.42' LFl(2) W 12s 39.90 15 Laternaruumi ja musta rõduga valge-punasetriibuline betoontorn 2+3+2+5=12
002 Narva-Jõesuu teljepoi 59°28.69' 28°00.97' LFl W 10s 3 2+8=10 01.05-01.12
001 Narva-Jõesuu tuletorn 59°28.09' 28°02.42' LFI(2) W 12s 34.90 15 Laternaruumi ja musta rõduga valge-punasetriibuline betoontorn 2+3+2+5=12