Sa oled siin

Kõpu tuletorn asub Hiiumaal Kõpu poolsaare keskel kõrgendikul. 

Esimesed Hansa Liidu nõudmised paagi (päevamärgi) püstitamiseks Kõpu poolsaarele on teada juba 1490. aastatest. Ehitustöödega alustati 1514. aastal ning see kestis vaheaegadega 1538. aastani, kerkides aina kõrgemaks.
17. sajandil oli Rootsi kuningriik huvitatud oma meretaguste provintsidega sidemete pidamiseks mereteede tähistamisest tuletornidega, mistõttu kohandatigi Kõpu paak tuletorniks 1649. aastal. 1805. aastal Kõpu tuletorn riigistati ning ette võeti suuremad ümberehitused. Edelapoolsesse kontraforssi raiuti sisse trepp, torni ülemise osa kehandisse raiuti üksteise kohale kaks ruumi ja üles ehitati klaasitud 12-tahuline laternaruum, kuhu paigaldati kolmes suunas kokku 25 õlilampi messingust reflektoritega.

1845. aastal lammutati torni ülaosa 14 arssina ulatuses maha ja ehitati uuesti üles. 1860. aastal paigaldati tuletorni pöörlev I järgu dioptriline valgusseade, mille püsiv tuli vaheldus minuti järel ereda tuleplingiga. 1883. aastal valmis elumaja, kuhu seati üles ka telegraaf.

1902. aastal paigaldati tuletorni uus Pariisi maailmanäituselt hangitud pöörlev dioptriline aparaat, mis valgustas petrooleumi toitel hõõgsukklambiga. Kellamehhanismiga raske optiline seade pöörles elavhõbedavannis ja näitas tuld 21 meremiili kaugusele. Esimeses maailmasõjas sai tuletorni kehand veidi kannatada, kuid taastati peagi. 1933. aastal parandati ja ankurdati tuletorni väljavajunud seinu ning tehti krohviparandusi.

II maailmasõjas 1941. aastal purustati tuletorni valgusti ja laternaruumi klaasid. Pommitabamuse sai ka ülevaataja elamu, kus asus ilmselt raadiomajakas.

Aastail 1988–1990 viidi Kõpu tuletornis läbi põhjalikud restaureerimistööd, mille käigus ümbritseti massiivne kehand varingute vältimiseks raudbetoonist koorikuga, kuna varasematel aastatel olid toimunud ehitise vanuse ja müüritise nõrga sideaine tõttu suuremad väliskatte varingud.

Tänaseks eravalduses teenindushoonetest on säilinud 19. sajandil teisel poolel ehitatud teenijate elamu, saun ja kütuseait ning peale Teist maailmasõda ehitatud generaatorihoone, töökoda ja kelder. Kogu tuletornikompleks on kultuurimälestisena riikliku kaitse all ja Kõpu tuletorn kuulub ka Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liidu (The International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities - IALA) koostatud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirja.

1845. aasta ilme säilitanud Kõpu tuletorn on maailma vanimaid katkematult töötanud navigatsioonimärke ja Põhja-Euroopa vanim tuletorn.

Regioon: Hiiu- ja Läänemaa     Koordinaadid: 58.915967 N, 22.199683 E
Tuli põleb: öösel     Tule karakteristik: Fl W 10s
Kõrgus jalamist: 36 m     Tule kõrgus merepinnast: 102 m
Nähtavuskaugus: 26 M     Ehitusaasta: 1649

Vaata külastusinfot Kõpu tuletorni kohviku kodulehelt

Viimati uuendatud: 15. august 2018