Sa oled siin

Laevad Eesti lipu alla
 

Laevatingimused:

  • Eesti või EMP lipp
  • Kogumahutavus 500+
  • Kaubalaev / Reisilaev
    Puksiir / Süvendaja

Maksusoodustused:

  • Laevapere liikmete tasu maksustamine

        KALKULAATOR

  • Tonnaažikord

Korduvad teemad

Lipp, register, EMP, Paris MoU, meritsi

vedu, maksurežiimid, e-residentsus,

seadused, EMTA, lipu- ja

registrivahetus, kulud

Võta ühendust 24/7

  • Riigiabi ja maksud
  • Laevade registreerimine ONLINE
  • Diplomeerimine

KONTROLLKÜSIMUSTIK

ERIMAKSUKORRAD

KKK

KONTAKTANDMED

 

Eesti laevandus

 

1. juulil 2020 jõustus laevanduse seadusepakett, mis soodustab laevade Eesti lipu alla tulemist. Seadusmuudatuste paketi eesmärgiks on tuua Eesti lipu alla suuri kaubalaevu. Laevanduse seadusmuudatuste pakett pakub laevandusettevõtetele soodsaid maksutingimusi, mis omakorda soodustab laevandusega seotud kaldaettevõtete asutamist Eestisse. 

Eesti kui mereriigi eeliseks on soodne geograafiline asukoht Läänemere ääres, 3794 kilomeetri pikkune rannajoon, pikk merendusajalugu, kvaliteetne mereharidus ja koolitatud spetsialistid. Samuti on Eesti lipp Paris MoU valges nimekirjas, mis näitab meie riigilipu all sõitvate laevade kõrget meresõiduohutuse taset ning reederite pühendumist selle tõhustamisele.

Eesti laevanduse ajaloost ja arengutest saab pikemalt lugeda SIIT.
 

Eesti poolt ratifitseeritud konventsioonid ja tunnustatud klassifikatsiooniühingud
 

Eesti on ratifitseerinud erinevad ÜRO, IMO ja ILO konventsioonid ning protokollid, mille täielik nimekiri on leitav SIIT.

Eesti poolt volitatud klassifikatsiooniühingud vastavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 391/2009/EÜ nõuetele. Kokku on sõlmitud kirjalik leping kuue klassifikatsiooniühinguga vastavalt direktiivi 2009/15/EÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Nimetatud klassifikatsiooniühingud võivad Eesti nimel väljastada rahvusvahelistele konventsioonidele vastavaid tunnistusi.
 

Eesti riigilipu kandmine
 

Eesti riigilippu peab kandma laev, mille omanik või laevapereta prahitud laeva prahtija on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik.

Eesti riigilippu võib kanda Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi laevaomanikule kuuluv laev või talle prahitud laev, millele määratud vastutaval isikul on elu- või tegevuskoht Eestis. Vaata täpsemalt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusest.

Laevad on vähemalt 12-meetri pikkused veesõidukid, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks Eesti merealadel ja rahvusvahelises meresõidus.

 

Viimati uuendatud: 20. oktoober 2020