Sa oled siin


Laevad on vähemalt 12-meetri pikkused veesõidukid, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks Eesti merealadel ja rahvusvahelises meresõidus.

Laevade registreerimist reguleerib laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus.

 

EESTI OMANIK
 

  1. Eesti Vabariik, kohalik omavalitusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik;
  2. Eesti kodanik;
  3. Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;
  4. ühises omandis olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui suurem osa merelaevast kuulub Eesti kodanikule või kodanikele.

Eesti omanikuga on võrdsustatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht ja tegevuskoht on lepinguriigis, tingimusel et tal on:

  1. tegevuskoht Eestis, tegevuskohaks ei loeta laeva ennast või
  2. Eestis tegevuskohta omav vastutav isik
 

VASTUTAV ISIK

Laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval peab olema vastutav isik.

Vastutav isik on juriidiline või füüsiline isik, kes vastutab Eestis laevale kehtivatest tehnilistest, sotsiaalsetest ja halduslikest nõuetest kinnipidamise eest ning vastab meresõiduohutuse seaduse mõistes reederile kehtestatud nõuetele, kui:

1) ta on läbinud meresõiduohutusalase auditeerimise ja tal on Veeteede Ameti väljastatud kehtiv meresõiduohutuse seaduse § 6 lõikes 12 nimetatud vastavuse tunnistus (DOC); või
 2) ta esitab enda kirjaliku kinnituse tingimustele vastavuse kohta, kui vastavuse tunnistuse (DOC) olemasolu ei ole 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel kohaselt nõutav.

Vastutavat isikut ei pea olema:

            1) merelaeval, mille kogupikkus on kuni 24 meetrit;
            2) riigihaldusülesandeid täitval laeval;
            3) siseveelaeval ja teisaldataval ujuvvahendil;
            4) ehitataval laeval või ehitataval teisaldataval ujuvvahendil;
            5) laevakinnistusraamatusse kantud laeval, mis on välja prahitud.

 

LAEVA REGISTREERIMISEELNE ÜLEVAATUS
 

Esmakordselt Eestis registreeritava laeva puhul tuleb registripidajale esitada vormikohane ankeet laeva meresõiduohutuse esmase tehnilise järelevalve kohta. Ankeedi väljastab Veeteede Amet. Vabas vormis avaldus ankeedi väljastamiseks ja tehnilise järelevalve tegemiseks tuleb esitada ljo[at]vta[dot]ee.

Juhul kui laeval on kõik kehtivad meresõiduohutust tõendavad tunnistused, mille on väljastanud Eesti poolt volitatud klassifikatsiooniühing, võib Veeteede Amet loobuda laeva registreerimiseelsest ülevaatusest ning väljastada ankeedi laevale väljastatud meresõiduohutust tõendavate tunnistuste alusel.

Otsustamisel võetakse arvesse laeva ohutusalast ajalugu erinevates laevakontrolli andmebaasides.

Laeva registreerimiseelse ülevaatuse ja ankeedi väljastamise eest tasutakse riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses toodud määradele.

 

LAEVA NIMI JA PARDANUMBER
 

Nime kooskõlastamine:
Kui laev ei ole varem Eestis registrisse kantud või vahetab ümberregistreerimisel nime, tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonnale. Selle võib esitada digitaalselt allkirjastatult aadressile: laevaregister[at]vta[dot]ee.

Avaldusele lisada soovitatavalt ka omanduse alusdokument andmete õigsuse kinnitamiseks.

Laeva omanik või prahtija võib esitada Veeteede Ametile avalduse laeva nime enda nimel hoidmiseks; laeva nime hoitakse kooskõlastamise päevast arvates kuni kolm aastat.

Pardanumbri omistamine (üle 10 m kogupikkusega kalalaeva puhul, mis ei ole varem Eestis registrisse kantud):

Vabas vormis kirjalik avaldus tuleb esitada Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonnale. Selle võib esitada digitaalselt allkirjastatult aadressile: laevaregister[at]vta[dot]ee.

Avaldusele lisada omanduse alusdokument andmete õigsuse kinnitamiseks.

 

LAEVA REGISTREERIMINE EESTI LAEVAKINNISTUSRAAMATUS (LAEVAREGISTER JA EHITATAVATE LAEVADE REGISTER)
 

Laevakinnistusraamatut peab Tartu Maakohtu kinnistusosakond. Täpsem info Justiitsministeeriumi kodulehelt.
Laeva registreerimise avaldusi ja muid dokumente saab kinnistusosakonnale esitada notari või Veeteede Ameti kaudu.
Veeteede Ameti kaudu saab avaldusi esitada digitaalselt, kinnitatud vormil. Vormid leiate Justiitsministeeriumi kodulehelt.

Peale registreerimist väljastatakse laevale merelaevatunnistus ja omaniku taotlusel lisaks liputunnistus.

Laeva kinnistamiseks esitatakse kinnistusosakonnale järgmised dokumendid:

1) esmaselt Eestis registreeritava laeva puhul esitatakse vormikohane ankeet (vt laevade registreerimiseelne ülevaatus) laeva meresõiduohutuse esmase tehnilise järelevalve kohta;
2) merelaeva puhul esitatakse mõõtekiri;
3) Eesti laevaregistrist või Eesti laevaraamatust kustutatud laeva puhul esitatakse Veeteede Ameti tõend laeva laevakinnistusregistrisse ümberregistreerimise kohta;
4) laeva puhul, mis kantakse Eesti laevaregistrisse esmaselt või mis vahetab nime, esitatakse Veeteede Ameti tõend nime kooskõlastamise kohta;
5) esmaselt Eestis registreeritava kalalaeva puhul esitatakse Veeteede Ameti tõend pardanumbri omistamise kohta;
6) laeva puhul, millel on raadiosagedusi kiirgavaid seadmeid, esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud veesõiduki raadioluba.

Merelaeva kinnistamiseks esitatavad andmed:

1) laeva nimi, number või muu tunnuseks olev tähis;
2) laeva peajõuseadme tüüp, laeva tüüp kasutusala järgi ja kere põhimaterjal;
3) kodusadam;
4) ehituskoht ja -aasta ning ehitaja;
5) kutsungsignaal;
6) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see nähtub mõõdukirjast või muust vastavast dokumendist, ametliku mõõtmise tulemus ja masinate võimsus;
7) omaniku või ühiste omanike andmed ja ühise omandi osade suurus ning riigi laeva puhul andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;
8) vastutava isiku olemasolul tema andmed ja kontaktandmed, vastutava isiku volitust tõendav dokument koos laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud tunnistuse numbri või kinnitusega, kirjalik kinnitus isiku Eestis tegevuskoha omamise kohta, välja arvatud juhul, kui merelaeva omanikul, sealhulgas ühisel omanikul, on Eestis tegevuskoht, ja vastutava isiku digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud nõusolek tema kandmiseks laevakinnistusraamatusse vastutava isikuna, välja arvatud juhul, kui vastutava isiku ülesandeid täidab laeva omanik ise;
9) omandi saamise õiguslik alus, mis tuleb tõendada;
10) Eesti riigilipu kandmise õigust tõendavad asjaolud;
11) laevaühingu puhul disponent;
12) dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;
13) ajutine liputunnistus, kui see on välja antud;
14) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

Kui laeva ei ole siseriiklikult mõõdetud, siis piisab välismaal välja antud legaliseeritud mõõdukirja esitamisest.

Siseveelaeva kinnistamiseks esitatavad andmed:

1) laeva nimi, number või muu laeva tunnuseks olev tähis;
2) kere põhimaterjal;
3) kodusadam;
4) ehituskoht ja -aasta ning ehitaja;
5) laeva üldpikkus ja masinate võimsus;
6) omaniku andmed (omanikuks olemine tuleb tõendada ja mitme omaniku puhul tuleb näidata osade suurus), riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;
7) omandi saamise õiguslik alus, mis tuleb tõendada;
8) dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;
9) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks esitatavad andmed:

1) teisaldatava ujuvvahendi nimi, number või muu tähis (tuleb märkida, et tegemist on teisaldatava ujuvvahendiga);
2) asukoht;
3) ehituskoht;
4) omaniku andmed (omanikuks olemine tuleb tõendada), riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;
5) omandi tekkimise alus, mis tuleb tõendada;
6) dokumendid, mis tõendavad teisaldatava ujuvvahendi vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud ohutusnõuetele;
7) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

Ehitatava laeva kinnistamiseks esitatakse järgmised dokumendid kinnistusosakonnale:

1) Veeteede Ameti tõend ehituses oleva laeva peamiste mõõtmete kohta;
2) Veeteede Ameti või klassifikatsiooniühingu tõend kiilupaneku kohta, mis on püsivalt nime või numbriga tähistatud;
3) Veeteede Ameti tõend ehitatava laeva, mille kerest on 75% valmis või pärast ehitatava laeva nime vahetamist, nime kooskõlastamise kohta.

Ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks esitatavad andmed:

1) ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi nimi, number või muu tähis;
2) ehituskoht ja ehitaja;
3) omaniku andmed (omanikuks olemine tuleb tõendada), riigi puhul ka andmed riigivara valitseja ja volitatud asutuse kohta, kui viimane on määratud;
4) dokumendid, mis tõendavad, et valmimisel merelaev või siseveelaev on tehniliste näitajate poolest kõlblik laevaregistrisse kandmiseks;
5) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

Kui ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi omanik ei ole ehitaja, tuleb kinnistamiseks esitada ehitaja notariaalselt tõestatud kinnitus teise isiku omanikuks saamise asjaolude kohta.

 

 

LAEVA REGISTREERIMINE LAEVAPERETA PRAHITUD LAEVADE REGISTRIS


Välismaa laev võib kanda Eesti riigilippu ja selle võib registreerida Veeteede Ameti laevapereta prahitud laevade registris, kui:
1) laev on prahitud ilma laevapereta oma nimel kasutamiseks;
2) laeva omanik on nõus lipu vahetamisega;
3) laeva suhtes kehtinud õigus ei keela Eesti riigilipu kandmist.

Välismaise laeva kandmiseks esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse koos liputunnistuse väljastamisega esitab laeva prahtija või tema esindaja volikirja alusel Veeteede Ametile järgnevad dokumendid ja andmed:

  1. prahtija vabas vormis kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud avaldus;
  2. laeva nimi ja endised nimed;
  3. kere põhimaterjal, peamasina tüüp, laeva tüüp kasutusala järgi
  4. kodusadam;
  5. laeva ehitaja, ehituskoht ja -aasta;
  6. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see on mõõdukirjas või muus vastavas dokumendis;
  7. ametliku mõõtmise tulemused ja peamasinate võimsus ametliku mõõdukirja järgi;
  8. meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (SMC) või ajutine meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (ajutine SMC) laeva puhul, millel on meresõiduohutuse korraldamise tunnistus nõutud, või merekõlblikkust tõendavad dokumendid laeva puhul, millel ei ole meresõiduohutuse korraldamise tunnistus nõutud;
  9. klassifikatsioonitunnistus, mille on väljastanud volitatud klassifikatsiooniühing, laeva puhul, millel on klassifikatsioonitunnistus nõutud ning tegemist ei ole laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud laevaga;
  10. prahileping ja allprahtimise korral allprahileping;
  11. algregistririigi nõusolek laeva registreerimiseks Eestis laevapereta prahitud laevade registris;
  12. laevaomaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek laeva registreerimiseks laevapereta prahitud laevade registris, kui laevaomaniku nõusolek ei sisaldu prahilepingus;
  13. laeva kutsung;
  14. registripidaja nõudmisel dokument, mis tõendab, et prahtija on lepinguriigi kodanik või lepinguriigi õiguse järgi registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht ja tegevuskoht on lepinguriigis, kui registripidajal ei ole võimalik neid dokumente teise lepinguriigi asjaomasest registrist mõistliku aja jooksul tasuta saada;
  15. laeva omaniku või ühiste omanike, prahtija ja vastutava isiku nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, juriidilise isiku puhul registrikood või registreerimisnumber;
  16. laeva omaniku või ühiste omanike, prahtija ja vastutava isiku laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 47 lõikes 6 nimetatud kontaktandmed;
  17. vastutava isiku volitust tõendav dokument ja koos sellega vastutava isiku digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud nõusolek tema kandmiseks laevapereta prahitud laevade registrisse vastutava isikuna, välja arvatud juhul, kui vastutava isiku ülesandeid täidab laeva omanik või prahtija ise;
  18. laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud tunnistuse number või kinnitus;
  19. prahtija kirjalik kinnitus, et vastutaval isikul on Eestis tegevuskoht;
  20. prahtija kirjalik kinnitus, et talle teadaolevalt puuduvad laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 961 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud asjaolud.

Laeva kandmiseks teise laevapereta prahitud laevade registrisse peab prahtija esitama nimetatud avalduse ja dokumendid, välja arvatud punktis 19 nimetatud kinnitus.

Kõikide võõrkeelsetele (v.a ingliskeelsetele) dokumentidele tuleb lisada notari või vandetõlgi kinnitatud tõlge. Välisriigi ametiasutuse väljastatud dokument tuleb esitada legaliseeritult.

Kui originaaldokumendi asemel esitatakse ärakiri, võib registripidaja prahtijalt lisaks nõuda dokumendi originaali või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja ja väljastada vormikohaste dokumentide saamiseni laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse.

Kui laeva ei ole siseriiklikult mõõdetud, siis piisab välismaal välja antud mõõdukirja esitamisest.

Enne laevapereta prahitud laevade registri kannet tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduses toodud määradele.

Peale registreerimist väljastatakse laevapereta prahitud laeva liputunnistus.

 

LAEVA REGISTREERIMINE RIIGIHALDUSÜLESANDEID TÄITVATE (RHÜT) LAEVADE ANDMEKOGUS



RHÜT laev on valitsusasutuste kasutusse antud riigile kuuluv laev, mis on ette nähtud valitsusasutustele pandud haldusülesannete täitmiseks.

RHÜT andmekogusse kandmiseks esitab laevaomanik (või laevaomaniku volitatud isik volikirja alusel) vabas vormis avalduse Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonnale (laevaregister[at]vta[dot]ee).

Avaldusele tuleb lisada järgnevad dokumendid:
            1) avalduse esitaja ettevõtteregistris registreerimise tunnistus;
            2) omandi saamise õiguslik alus;
            3) laeva tehnilised ja laevaohutusalased dokumendid (ankeet, mõõtekiri);
            4) veesõiduki raadioluba.

RHÜT laevale väljastatakse laevapilet.

 


LAEVA MERESÕIDUOHUTUST TÕENDAVATE TUNNISTUSTE VÄLJASTAMINE
 

Laevadele kogumahutavusega 500 ja enam teeb tehnilist järelevalvet ja väljastab vajalikud meresõiduohutust tõendavad tunnistused volitatud klassifikatsiooniühing.

Erandiks on ohutu mehitatuse tunnistus ning ISM, ISPS koodeksite ja MLC alusel väljastatavad tunnistused.

Kuni 500 kogumahutavusega laevad, olenemata laeva tüübist ja sõidupiirkonnast, võivad kuuluda täielikult Veeteede Ameti tehnilise järelevalve alla.

 

Viimati uuendatud: 20. oktoober 2020