Sa oled siin

Laevapere liikme töötamise registreerimine ja Eesti isikukoodi taotlemine

 

Kes ja millal peab laevapere liikme töötamise registreerima?

Laevapere liikme töötamise registreerib töötamise registris tema tööandja.
Laevapere liige peab olema kantud töötajate registrisse hiljemalt laevapere liikme tööle asumise hetkeks.

1. juulil jõustunud laevanduse seaduste paketi alusel kehtestatud tööjõumaksude erimaksukorra kohaldamiseks registreeritakse laevapere liige töötamise registris töötamise liigiga „tööleping laevapere liikme soodustusega“. Seda juhul, kui töötaja kuulub erimaksukorra alla. Täpsemalt loe selle kohta SIIT.

Täpsema info töötajate töötamise registris registreerimise kohta leiab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Kuidas töötamine registreerida?

Juhised töötamise registreerimiseks leiab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Töötamise registreerimiseks on vajalik laevapere liikme Eesti isikukood.
Laevapere liikmege töötamise registris registreerimiseks (töötamise liigiga „tööleping laevapere liikme soodustusega“) on lisaks vajalik ka laeva IMO number.

Mis on Eesti isikukood ja milleks seda vaja on?

Eesti isikukood on Eesti riigi poolt isikutele antav unikaalne 11-kohaline kood, mis jääb isiku elu lõpuni samaks. See number luuakse isiku soo ja sünniaja põhjal ning selle abil on võimalik isikut tuvastada. Eesti isikukood on vajalik erinevate riiklike teenuste kasutamiseks.

Laevapere liikme isikukoodi alusel saab tema tööandja kanda laevapere liikme töötamise registrisse.

Kuidas välismaalasele Eesti isikukoodi taotleda?

Kõigi Eesti lipu all sõitvate laevade laevapere liikmed kantakse meremeeste registrisse ning seda sõltumata laevapere liikme elukohariigist.

Välismaalasest laevapere liikme kandmisel meremeeste registrisse moodustatakse talle ka Eesti isikukood. Seadus näeb nimelt ette, et isikule, kelle isikukood tuleb kanda meremeeste registrisse, annab isikukoodi tema meremeeste registrisse kandmise taotluse alusel Transpordiamet (endine Veeteede Amet).

Isikukoodi taotlemiseks ja meremeeste registrisse kandmiseks tuleb Transpordiametile esitada taotlus meremeeste registri vormil A-IA (35.36 KB) koos selgelt loetava isikut tõendava dokumendi koopiaga. Taotlus tuleb saata Transpordiameti meremeeste diplomeerimise osakonna e-posti aadressile mdb[at]transpordiamet[dot]ee.

Taotluse võib edastada laevapere liige ise või tema tööandja koos teiste laevapere liikmete taotlustega. Taotlusel peab olema meremehe allkiri. Juhul, kui digitaalse allkirjastamise võimalus puudub, võib meremees vormi allkirjastada paberil ning saata skaneeritud dokumendi PDF-vormingus Transpordiametile.

Transpordiamet moodustab meremehele rahvastikuregistri e-keskkonnas isikukoodi ning saadab vormil esitatud taotlusele vastuseks e-kirja koos isikukoodiga. Saadud isikukoodi alusel kannab tööandja laevapere liikme ise töötajate registrisse.

Laevapere liige peab olema kantud töötajate registrisse hiljemalt laevapere liikme tööle asumise hetkeks ehk päevaks kui meremehe töösuhe tööandja juures algab. Seega tuleks taotlus isikukoodi moodustamiseks ja laevapere liikme meremeeste registrisse kandmiseks esitada üldreeglina kohe, kui on kokku lepitud tööle asumine Eesti lipu all sõitval laeval, et see jõuaks õigeks ajaks moodustatud.

Taotlus meremeeste registrisse kandmiseks ja isikukoodi väljastamiseks rahuldatakse maksimaalselt viie tööpäeva jooksul.

Laevapere liikmel on võimalik isikukoodi taotleda ka väljaspool Eestit, välisriigis asuvas Eesti välisesinduses. Selleks tuleb broneerida aeg lähima konsuli juurde ja esitada kohapeal vastav taotlus. Seejärel tuleb laevapere liikmel edastada isikukood tööandjale, kes saab selle alusel kanda laevapere liikme töötajate registrisse.

Isikukoodi taotlemisest üldises korras leiab rohkem infot Siseministeeriumi kodulehelt.

 

Selgitus meremeeste elamislubade ja viisade nõude puudumise kohta
 

Politsei- ja Piirivalveameti info kohaselt ei vaja välismaalased Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ega töötamiseks Eesti elamisluba, viisat ega lühiajalise töötamise registreerimist.

Eesti lipu all sõitvat laeva loetakse tinglikult Eesti territooriumiks. Vastavalt välismaalaste seadusele kehtib Eestis viibivale kolmanda riigi kodanikust välismaalasele üldjuhul elamisloa või viisa omamise nõue, kuid erandina ei nõua Eesti Vabariigis kehtiv õigus välismaalaselt elamisluba ega viisat Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks. Seega võivad välismaalased viibida ja töötada Eesti lipu all sõitval laeval ilma Eesti viisa või elamisloata.

Lisaks võib välismaalasest laevapere liikme välismaalaste seaduse § 44 lõike 4 kohaselt lubada Eestisse transiitreisijana, kui Eestisse saabumise eesmärk on Eesti sadamas asuval laeval laevapere liikmena töötamise alustamine või töötamise lõpetamine või tööle asumine teisele Eesti sadamas asuvale laevale või välislepingus ette nähtud juhtudel, siirdumine laevale teises riigis või päritoluriiki tagasipöördumine.

Laevapere liikmest välismaalase transiitreisijana laevalt maha tuleku ja laevale mineku täpsem kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruses nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“

Laevapere liige lubatakse Eestisse rahvusvahelistele nõuetele vastava ja Eestis tunnustatud reisidokumendi ning viisa alusel (määrus nr 268 § 2 lõiked 1 ja 2). Viisat ei vaja laevapere liige, kellele on meremehe isikut tõendava dokumendi väljastanud riik, kes on ühinenud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooniga meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta (ILO 108 või ILO 185), või kes on sellise välisriigi kodanik, kellega on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta. Määruse nr 268 § 2 lõike 3 kohaselt peab laevapere liige tõendama enda või peab laeva kapten või laevaagent lisaks tõendama välismaalasest meremehe Eestisse sisenemise asjaolusid (näiteks esitama lisaks tunnustatud reisidokumendile ka laeva munsterrolli).

Kui välismaalasest laevapere liige soovib laeva Eesti sadamas viibimise ajal viibida sadama või sadamaga piirneva maakonna territooriumil, siis vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusele nr 268 tekib tal selleks õigus rahvusvahelistele nõuetele vastava ja Eestis tunnustatud reisidokumendi alusel.

Kui välismaalasest meremehe eesmärk Eestisse sisenemisel ei ole transiitreisijana päritoluriiki tagasipöördumine või kui meremees soovib minna laeva Eesti sadamas oleku ajal kaugemale kui laeva sadamaga piirnev maakonna territoorium, peab tal olema mõni välismaalaste seaduse §-s 43 loetletud seaduslikest alustest Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks.

Eestisse elama asumiseks on välismaalasel vajalik Eesti elamisluba.

 

Laevapere liikme mõiste
 

Laevapere liige on laeval töötav füüsiline isik, kes tööülesannete täitmisel hoiab laeva käigus või teenindab reisijaid. Laevapere liige kantakse munsterrolli ning temaga sõlmitakse meretööleping.

Laevapere liikmeks ei peeta siiski:

  • isikut, kes laeva sadamas oleku ajal teeb laeval kontrollimis-, lastimis-, hooldus-, remondi- või koristustöid või muid sama laadi töid;
  • isikut, kes teostab lootsimist;
  • isikut, kelle peamine töötegemise koht on kaldal, kuid kelle tööülesanded eeldavad mittekorrapärast lühiajalist laeval viibimist.

Vaidluse, kas isikut tuleb käsitada laevapere liikmena, lahendab kohtuväliselt Transpordiamet, kuid konsulteerib selleks enne ka reederite ja laevapere liikmete esindusorganisatsioonidega.

Laevapere liikme mõiste tuleneb meretöö seaduse §-st 4.

 

Foto: Unsplash

Viimati uuendatud: 9. märts 2021