Sa oled siin

Laevapere liikme töötamise registreerimine

 

Eesti lipu all sõitva laeva laevapere liige tuleb registreerida Eesti töötajate registris.
Laevapere liikme töötamise registreerib töötamise registris tema tööandja.
Laevapere liige, kes töötab Eesti lipu all, peab olema kantud töötajate registrisse hiljemalt laevapere liikme tööle asumise hetkeks.

Täpsema info leiab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Maksuerisuste alla kuuluv laevapere liige registreeritakse töötamise registris töötamise liigiga „tööleping laevapere liikme soodustusega“. Täpsemalt loe selle kohta SIIT.

 

Laevapere liikme registreerimine meremeeste registris
 

Kõigi Eesti lipu all sõitvate laevade laevapere liikmed kantakse meremeeste registrisse ning seda sõltumata laevapere liikme elukohariigist. Välismaalasest laevapere liikme kandmisel registrisse moodustatakse talle ka Eesti isikukood.

Meremeeste registrisse kandmiseks tuleb Veeteede Ametile esitada taotlus (vormil A-IA (35.36 KB)) koos isikut tõendava dokumendi koopiaga. Taotlus tuleb saata e-posti aadressile mdb[at]vta[dot]ee.

 

Selgitus meremeeste elamislubade ja viisade nõude puudumise kohta
 

Politsei- ja Piirivalveameti info kohaselt ei vaja välismaalased Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ega töötamiseks Eesti elamisluba, viisat ega lühiajalise töötamise registreerimist.

Eesti lipu all sõitvat laeva loetakse tinglikult Eesti territooriumiks. Vastavalt välismaalaste seadusele kehtib Eestis viibivale kolmanda riigi kodanikust välismaalasele üldjuhul elamisloa või viisa omamise nõue, kuid erandina ei nõua Eesti Vabariigis kehtiv õigus välismaalaselt elamisluba ega viisat Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks. Seega võivad välismaalased viibida ja töötada Eesti lipu all sõitval laeval ilma Eesti viisa või elamisloata.

Lisaks võib välismaalasest laevapere liikme välismaalaste seaduse § 44 lõike 4 kohaselt lubada Eestisse transiitreisijana, kui Eestisse saabumise eesmärk on Eesti sadamas asuval laeval laevapere liikmena töötamise alustamine või töötamise lõpetamine või tööle asumine teisele Eesti sadamas asuvale laevale või välislepingus ette nähtud juhtudel, siirdumine laevale teises riigis või päritoluriiki tagasipöördumine.

Laevapere liikmest välismaalase transiitreisijana laevalt maha tuleku ja laevale mineku täpsem kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruses nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“

Laevapere liige lubatakse Eestisse rahvusvahelistele nõuetele vastava ja Eestis tunnustatud reisidokumendi ning viisa alusel (määrus nr 268 § 2 lõiked 1 ja 2). Viisat ei vaja laevapere liige, kellele on meremehe isikut tõendava dokumendi väljastanud riik, kes on ühinenud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooniga meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta (ILO 108 või ILO 185), või kes on sellise välisriigi kodanik, kellega on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta. Määruse nr 268 § 2 lõike 3 kohaselt peab laevapere liige tõendama enda või peab laeva kapten või laevaagent lisaks tõendama välismaalasest meremehe Eestisse sisenemise asjaolusid (näiteks esitama lisaks tunnustatud reisidokumendile ka laeva munsterrolli).

Kui välismaalasest laevapere liige soovib laeva Eesti sadamas viibimise ajal viibida sadama või sadamaga piirneva maakonna territooriumil, siis vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusele nr 268 tekib tal selleks õigus rahvusvahelistele nõuetele vastava ja Eestis tunnustatud reisidokumendi alusel.

Kui välismaalasest meremehe eesmärk Eestisse sisenemisel ei ole transiitreisijana päritoluriiki tagasipöördumine või kui meremees soovib minna laeva Eesti sadamas oleku ajal kaugemale kui laeva sadamaga piirnev maakonna territoorium, peab tal olema mõni välismaalaste seaduse §-s 43 loetletud seaduslikest alustest Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks.

Eestisse elama asumiseks on välismaalasel vajalik Eesti elamisluba.

 

Laevapere liikme mõiste
 

Laevapere liige on laeval töötav füüsiline isik, kes tööülesannete täitmisel hoiab laeva käigus või teenindab reisijaid. Laevapere liige kantakse munsterrolli ning temaga sõlmitakse meretööleping.

Laevapere liikmeks ei peeta siiski:

  • isikut, kes laeva sadamas oleku ajal teeb laeval kontrollimis-, lastimis-, hooldus-, remondi- või koristustöid või muid sama laadi töid;
  • isikut, kes teostab lootsimist;
  • isikut, kelle peamine töötegemise koht on kaldal, kuid kelle tööülesanded eeldavad mittekorrapärast lühiajalist laeval viibimist.

Vaidluse, kas isikut tuleb käsitada laevapere liikmena, lahendab kohtuväliselt Veeteede Amet, kuid konsulteerib selleks enne ka reederite ja laevapere liikmete esindusorganisatsioonidega.

Laevapere liikme mõiste tuleneb meretöö seaduse §-st 4.

 

Foto: Unsplash

Viimati uuendatud: 28. september 2020