Sadamate turvalisus

 

Rahvusvahelise meresõidu turvalisuse tõhustamiseks töötati Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization - IMO) juures välja rahvusvaheline laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeks (International Code for the Security of Ships and Port Facilities - ISPS koodeks), mis jõustus 1. juulil 2004. aastal rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ühe osana.

ISPS koodeksist lähtudes anti välja samasisuline Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta, mis täpsustab mõningaid ISPS koodeksi elemente ning loob teatud lisanõudeid.

Nimetatud õigusaktidest tulenevate turvameetmete eesmärk on kuritahtlikust tegevusest tingitud hädaolukordade ärahoidmine ja turvaintsidentideks valmisolek. Konkreetsed ennetusabinõud hõlmavad laevade ja sadamarajatiste juurdepääsurežiimi, turvaolukorra jälgimist, lasti ja laevavarude kontrolli, personali koolitamist turvalisuse küsimustes ja vastavate õppeharjutuste läbiviimist. Sadamarajatisena mõistetakse seejuures sadama territooriumil määratletud funktsionaalset piirkonda, mis keskendub sildumiskohtadele, kuid võib hõlmata ka suuremat ala. Loetletud meetmete rakendamine on reederite ja sadamavaldajate kohustus. Riiklike struktuuride osalus turvanõuete rakendamisel seisneb peaasjalikult asjakohaste juhiste andmises, järelevalve teostamises, teabevahetuse korraldamises ning turvaintsidentidele reageerimises.

 

 

 

 

Turvanõuded sadamatele
 

Kes peavad turvanõudeid kohaldama?

Turvanõudeid kohaldatakse sadamale, mis teenindab rahvusvahelises meresõidus sõitvaid reisilaevu või 500-se ja enama kogumahutavusega laevu. Samuti peavad turvanõudeid täitma sadamad, mis teenindavad kohalikus rannasõidus sõitvaid I kategooria laevu või A-klassi reisilaevu.

Turvalisuse riskianalüüs

Iga sadama ja sadamarajatise kohta koostatakse turvalisuse riskianalüüs, mis kirjeldab sadama turvalisusega seonduvaid varasid, sadama infrastruktuuri, sadama piirkondi, sadamale lähtuvaid ohte ja nende võimalikke tagajärgi, ohu vältimise meetmeid ning sadama pidaja ja sadamarajatise valdaja kohustusi ja tegevusi turvalisuse tagamisel.

Eestis koostab sadamate ja sadamarajatiste riskianalüüse Veeteede Amet, kaasates riskianalüüsi läbiviimisesse ka Päästeametit ja julgeolekuasutust. Riskianalüüs viiakse sadamas läbi vähemalt iga 5 aasta järel või kohe, kui sadamas on toimunud olulisi muudatusi (ehituslikud, töökorralduslikud vm). Selleks, et riskianalüüs viidaks läbi õigeaegselt, peab sadama pidaja ja sadamarajatise valdaja olulistest muudatustest sadamas koheselt teavitama Veeteede Ametit. Riskianalüüsi läbiviimise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Turvaplaan

Iga sadam ja sadamarajatis peab turvalisuse riskianalüüsi alusel koostama ja ellu rakendama turvaplaani. Turvaplaani võib koostada sadama pidaja ise või kasutada selleks vastavat tegevusluba omavat turvaettevõtjat. Sadama ja sadamarajatise turvaplaanides sätestatakse vastavalt turvalisuse riskianalüüsile sadama turvalisuse korraldus, sealhulgas iga turvataseme puhul järgitavad turvatoimingud, rakendatavad turvameetmed ja kohustuslikud tegevused. Turvaplaani peab enne selle ellu rakendamist kooskõlastama Veeteede Ametiga. 

Turvaplaani tuleb hoida sadamapidaja poolt ajakohasena ja vajadusel uuendada, kui valminud on uus riskianalüüs või toimunud on olulised muudatused sadama turvalisuse korralduses (nt operaatori vahetus, muudatused infrastruktuuris, muutunud teenindatavad laevatüübid vms). Kõik muudatused turvaplaanis peab enne nende ellu rakendmaist kooskõlastama Veeteede Ametiga. Turvaplaani kooskõlastamiseks saab avalduse esitada läbi sadamaregistri menetluskeskkonna. Turvaplaanide ning nendes tehtud muudatuste läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Turvaülem

Igal sadamal ja igal sadamarajatisel peab olema turvaülem. Turvaülem vastutab sadama/ sadamarajatise turvaplaani rakendamise eest ning koordineerib ja kontrollib vastavalt õigusaktidele, sadama turvaplaanile ning sadama eeskirjale turvanõuete täitmist sadamas/sadamarajatises.

Sadama ja sadamarajatise turvaülem peab olema Veeteede Ameti poolt atesteeritud. Isik atesteeritakse iga sadama ja sadamarajatise kohta eraldi. Atesteerimisel, mis koosneb kirjalikust testist ja sellele järgnevast vestlusest, kontrollitakse kandidaadi teadmisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 lisa III punktis 18.1 loetletud valdkondades. Atesteerimiseks tuleb sadama pidajal või sadamarajatise valdajal esitada taotlus, mida saab teha läbi sadamaregistri menetluskeskkonna. Turvaülemana atesteerimiseks esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv. 

Turvalisuse tunnistus

Igale sadamarajatisele peab olema väljastatud turvalisuse tunnistus. Ilma turvalisuse tunnistuseta on keelatud osutada sadamateenuseid rahvusvahelises meresõidus sõitvatele reisilaevadele või 500-se ja enama kogumahutavusega laevadele, samuti kohalikus rannasõidus sõitvatele I kategooria laevadele ning A-klassi reisilaevadele.

Turvalisuse tunnistuse väljastamiseks või sellele kehtivusmärke tegemiseks viiakse läbi turvaalase olukorra ülevaatus ehk turvaülevaatus. Turvaülevaatuse käigus vaadatakse üle ja kontrollitakse õppuste läbiviimist, sadamarajatise piirdeid, turvalisust tagavaid seadmeid ja varustust ning tegeliku olukorra vastavust sadamarajatise turvaplaanis sätestatule. Turvaülevaatuse viib läbi Veeteede Amet. Ülevaatuse teostamiseks peab sadamarajatise valdaja vähemalt 30 päeva enne soovitavat ülevaatuse aega esitama taotluse, mida saab teha läbi sadamaregistri menetluskeskkonna. Turvalisuse tunnistuse väljastamise või sellele kehtivusmärke tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv.