Tuletorn asub Osmussaare loodetipus paeklindi serval ning on oluline meremärk tähtsa laevatee ääres. Tuletorni ehitamise vajadust Osmussaarele mainitakse allikates juba 1648. aastal. Torn valmis 1765. aastal, kuid 1842. aastaks oli torn kaldajärsaku murenemise tõttu muutunud varisemisohtlikuks ja lammutati. Sellest 128 m kaugusele ehitati ajutine 18m kõrgune puidust tuletorn ja alustati ka uue paekivist tuletorni ehitamist.

Ümara põhiplaani ja sisemise kivitrepiga torn valmis 1850. aastal. 1880. aastal viidi torn üle petrooleumivalgusele ja ehitati petrooliait. 1901. aastal ehitati kivist generaatorihoone ja torn sai elektrivalguse. Esimeses maailmasõjas sai torn küll kannatada, kuid mitte pöördumatult. 2. detsembril 1941. aastal hävitasid taanduvad Nõukogude väed tuletorni. Sõjajärgse ajutise puitmeremärgi asemel kerkis 1954. aastal uus raudbetoonist 35 m kõrgune tuletorn, mis on kaasaegsete hulgas efektseima arhitektuurse lahendusega. 1998. aastal viidi läbi põhjalik remont ja vahetati välja laternaruum. Vanematest teenindushoonetest on säilinud petrooleumiait ja kelder 19. sajandi lõpust ning 20. sajandi algusest pärinev masinahoone. Elamud ja laohooned on rajatud nõukogude ajal.

Regioon: Hiiu- ja Läänemaa     Koordinaadid: 59.3036 N, 23.361183 E
Tuli põleb: öösel     Tule karakteristik: Fl W 18s
Kõrgus jalamist: 35 m     Tule kõrgus merepinnast: 39 m
Nähtavuskaugus: 11 M     Ehitusaasta: 1765, 1850, 1954

Vaata külastusinfot Osmussaare tuletorni kohta saare kodulehel

Viimati uuendatud: 28. jaanuar 2020