Sa oled siin

3. Mai 2002 - 0:00

Tõdeti, et globaliseerumine on oluliseks suundumuseks ka hüdrograafia valdkonnas. Murrangulised muudatused viimasel kümnendil on toimunud navigatsioonikaartide koostamise ja kasutamise üleminekul digitaalajastusse (elektroonsed navigatsioonikaardid [ENC] ja nende kuvamise süsteemid [ECDIS]), mis eeldavad tõhusat rahvusvahelist koostööd ja uut lähenemist navigatsiooniteabe (sügavusandmete, operatiivse informatsiooni jm) kogumisele, töötlemisele ja levitamisele. Globaliseerumiseks on vaja adekvaatset ja usaldusväärset informatsiooni sügavuste jaotuse kohta kogu maailmamere ulatuses, mis eeldab kõigi maailma mereriikide kaasamist hüdrograafiaalasesse koostöösse eesmärgi saavutamisel. Kahjuks puuduvad enamusel Aafrika kontinendi riikidel hüdrograafiateenistused ning paljudel puhkudel ka arusaamine hüdrograafia osast meresõiduohutuse tagamisel. Seetõttu on IHO üks lähiaja prioriteet kaasaaitamine efektiivsete rahvusvaheliste hüdrograafiateenistuste rajamisele kogu maailmas ning nende kaasamine rahvusvahelisse koostöösse.

Üheks laienemise takistuseks on senini olnud küllaltki keerulised ja aeganõudvad IHO konventsiooni protseduurireeglid uute liikmete vastuvõtuks. Üldreeglina kulub vastuvõtuks pärast taotluse esitamist 2–3 aastat, halvimal juhul tunduvalt rohkem (üks 1994. a taotlus on senini rahuldamata). Seega oleks viimane aeg korrigeerida põhikirja, et muuta konventsiooniga ühinemine paindlikumaks ning kiiremaks, mis annaks võimaluse tõhustada rahvusvahelist koostööd juba lähitulevikus. IHO strateegilise planeerimise töörühma üheks esmaseks ülesandeks saab olema vajalike konventsioonimuudatuste väljatöötamine vastuvõtuprotsessi kiirendamiseks.

Kui senini on hüdrograafiateenistuste kohustus olnud ainult navigatsiooniteabe hankimine ja levitamine (sh vastavad kaardid, teatmematerjalid ja operatiivne teave navigatsioonisituatsiooni kohta), siis arvestades merekeskkonna üha laialdasema kasutuselevõtuga majandustegevuse eri valdkondades, on tekkinud otsene vajadus hüdrograafiateenistuste poolt kogutava informatsiooni temaatika ja sisu laiendamiseks ning esitamiseks ka teistele kasutajatele peale meresõitjate. Praeguseks on nõudmine sellise informatsiooni järele aktuaalne paljudes mereriikides ning lähitulevikus suureneb vajadus sellise informatsiooni järele veelgi.

Elektronkaartide koostamine ja rakendamine praktilises navigatsioonis on teinud viimastel aastatel märkimisväärse hüppe. Veelgi laialdasemale kasutuselevõtule on senini olnud takistuseks mõningate kehtivate eeskirjade ja reguleerimismehhanismide puudulikkus. Üheks IHO poolt kehtestatud nõudeks oli, et elektronkaartide informatsioon (ENC) peab laeva pardal olema S-57 formaadis. See nõue tekitas probleeme nii elektronkaartide levitajatele kui tarbijatele, kuna standard S-57 ei võimalda andmete nn kokkupakkimist ja transkribeerimist (kodeerimist). Konverentsi otsusega võib ENC andmeid tulevikus edastada laevale ning laeval kasutada ka süsteemse ENC (SENC) formaadis. Enamus ENC vahendajaid (sh C-Map, Transasmarine jt) kasutasid mitteametlikult SENC formaati juba ka varem. Nüüd on SENC kasutamine ka ametlikult aktsepteeritud, mis peaks oluliselt lihtsustama ja kiirendama ECDIS kasutuselevõttu.

IHO XVI konverents otsustas ka välja kuulutada rahvusvahelise hüdrograafide päeva 21. juunil (IHO asutamise kuupäev 1921. aastal). Loodetavasti aktsepteerib vastavat ettepanekut ka ÜRO.