Sa oled siin

 

Räägitakse, et enne oma arhitektuuri-insenerliku pärli loomist Pariisi olevat Gustave Eiffel projekteerinud tuletorni Ruhnule. 
Ruhnu on läbi ajaloo olnud väga oluliste mereteede ristumise kohal ja teated esimesest tuletornist pärinevad 1646. aastast. Torn oli siis puidust.
Tänase Ruhnu tuletorni otseseks eelkäijaks võib pidada 34-meetrist 1860. aastal valminud puidust kuuetahulist tuletorni saare keskel. Kollase tüvipüramiidja tuletorni töö kulges probleemideta 1869. aastani, kuni torni plaaniti paigaldada valgusaparaat. Puidust tuletorn oli aga raske seadme paigaldamiseks liiga nõrk. Ainukese lahendusena nähti vana lammutamist ja uue metallist tuletorni püstitamist.
Tehases toodetud katlaplekist tuletorn telliti 1875. aastal Prantsusmaal Le Havre’is tegutsevalt tootjalt Forges et Chantiers de la Mediterranee.
1877. aastal valmis Ruhnu (Runö) saare idaossa Haubjerre künkale üks Eesti omapärasemaid tuletorne. See koosneb katlaplekist torust, mida külgedelt toetavad kaldu asetatud silindrilised toed. Tuletorni tehnilise ja robustse välimuse tingib tehases tootmise hõlpsus. Praeguseks roostekarva torn oli oma esimestel tööaastatel hall, aktsendiks punane kuppel.
 

Regioon: Saaremaa     Koordinaadid: 57.80135 N, 23.26015 E
Tuli põleb: öösel     Tule karakteristik: Fl W 4s
Kõrgus jalamist: 38,4 m     Tule kõrgus merepinnast: 64,7 m
Nähtavuskaugus: 11 M     Ehitusaasta: 1646

Vaata külastusinfot siit

Viimati uuendatud: 14. august 2018