Sa oled siin

11. oktoober 2018 - 11:06

Soodsa geograafilise asukoha ning 3794 kilomeetri pikkuse rannajoonega Eesti Vabariigil on suur potentsiaal olla mitte ainult mereäärne riik, vaid ka mereriik. Üheks mereriigi tunnuseks on aga riigi lipu all seilava laevastiku, sh rahvusvahelises sõidus sõitvate suurte kauba- ja reisilaevade olemasolu.

Eesti laevanduse ajalugu 
 

Eesti kaubalaevastiku osatähtsus oli 1930. aastate teisel poolel Läänemere-äärsete riikide ning Euroopa ja maailma kontekstis muljetavaldav. Eesti oli kaubalaevastiku kogutonnaažilt tuhande elaniku kohta sel ajal Läänemere-äärsete riikide hulgas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal. Läänemere-äärsetest riikidest olid Eestist eespool vaid Taani ja Rootsi (Teele Saar, Eesti Laevanduse Aastaraamat, 2016).

1940. aastal moodustatud Eesti Merelaevandus oli teise Nõukogude okupatsiooni ajal ja kuni erastamiseni 1997. aastal üks peamistest meretransporti haldavatest ettevõtetest Eestis. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse Eesti omandiks ning võeti vastu otsus moodustada riigiaktsiaselts RAS Eesti Merelaevandus, mis suutis säilitada enamuse nõukogudeaegsest laevastikust. 1. juulil 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kandevõimega 536 741 t. RAS Eesti Merelaevandus otsustas vabaneda enamikest mitteprofiilsetest tegevustest ja eraldi ettevõteteks said Tallinna Sadam (toona oli see üksnes Vanasadam), Muuga Sadam ja Loksa Laevaremonditehas.

Peale RAS Eesti Merelaevanduse erastamist 1997. aastal jätkus laevastiku reorganiseerimise protsess ning laevade arvu vähenemine. Ühelt poolt müüdi vanemad, amortiseerunud laevad vanametalliks ning teisalt, uued 90ndatel ehitatud laevad hakkasid järk-järgult Eesti lipu alt lahkuma. Hinnanguliselt on täna ca 60 kaubalaeva omanikud pärit Eestist ning nende aluste tehnilist korraldust, mehitamist ning opereerimist korraldatakse ka siin, ent laevade ahtris lehvib sinimustvalge asemel mingi muu riigi lipp. See tähendab seda, et:

  • Laevanduse kaldasektori säilitamiseks ja arenguks ning laevanduse oskusteabe alalhoidmiseks vajalik laevastik puudub.
  • Nendelt laevadelt ei laeku Eestile enam registritasusid, mis suurendasid enne riigi tulubaasi.
  • Sotsiaalmaks laekub riiki, mille lippu laev kannab ja suurendab just selle riigi tulubaasi. Eesti jääb sellest välja.
  • Eesti meremeestel puudub võimalus töötada Eesti lipu all ja saada osa Eesti sotsiaalkindlustusest.

Viimane suur, üle 500-se kogumahutavusega pidevas rahvusvahelises sõidus olev kaubalaev „Kalana“ lahkus Eesti lipu alt 2014. aasta aprillis ning sellega märgitakse ühe ajastu lõppu Eesti laevanduse ajaloos.

Mida on tehtud Eesti lipu konkurentsivõime taastamiseks ja tõstmiseks? 
 

2020

  • 01.07.2020 jõustub eeldatavalt laevanduse seadusepakett, mis toob kaasa laevapereta prahitud laevade registriga seotud muudatused ning maksu erirežiimi rakendamise võimaluse laevandusettevõtetele. Seadusemuudatuste jõustumine on seotud positiivse riigiabi otsuse saamisega Euroopa Komisjonist. Eesti lipu alla on oodata esimesi maksu erirežiimile vastavaid laevu.

2019

  • 15.01.2019 toimus majanduskomisjoni istung, kus komisjon otsustas laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) saata Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 23.01.2019 ning seadusena vastuvõtmiseks 13.02.2019.
  • 23.01.2019  toimus Riigikogus II lugemine ning kuulutati välja III lugemine 13.02.2019.
  • 12.02.2019 esitas Eesti Euroopa Komisjonile riigiabi eelteatise.
  • 13.02.2019  toimus Riigikogus laevanduseelnõu III lugemine. 
  • 21.02.2019 kuulutas Vabariigi President Kersti Kaljulaid „Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ välja. Seadus jõustub pärast seda, kui Euroopa Komisjon on seadusega kaasnevate maksusoodustuste tegemise suhtes konkreetsele sektorile andnud oma lubava otsuse.
  • 25.03.2019 saabus Eesti eelteatise paketile esmane kirjalik tagasiside. Algasid Eesti ja Euroopa Komisjoni vahelised ametlikud suulised ka kirjalikud läbirääkimised riigiabi loa saamiseks.
  • 10.06.2019 esitas Eesti Euroopa Komisjonile riigiabi korrigeeritud eelteatise.  16.08.2019 esitas Eesti Euroopa Komisjonile riigiabi põhiteatise.
  • 11.10.2019 kiitis valitsus oma istungil heaks eelnõu, mille eesmärk on viia algne, Riigikogu poolt 13. veebruaril 2019 vastu võetud laevanduseelnõu lõplikult kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi suunistega, vastavalt põhiteatise kohta saadud tagasisidele.
  • 21.10.2019 algatas valitsus täiendavate seadusemuudatuste eelnõu Riigikogus.
  • 13.11.2019 toimus Riigikogus eelnõu esimene lugemine ning määrati muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.
  • November 2019 – jätkuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga.

2018

  • Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks loodud eelnõu oli ministeeriumites kooskõlastusringil alates 25.05.2018 ning 28.09.2018 esitas Veeteede Amet eelnõu MKM-ile.
  • 3.10.2018 esitas MKM seaduse eelnõu „Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ Vabariigi Valitsuse istungile. Loe eelnõu kokkuvõtet SIIT.
  • 11.10.2018 toimunud Vabariigi Valitsuse istungil kiitis valitsus heaks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärk on tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet ja taastada Eesti lipu all sõitev kaubalaevastik. Tutvu eelnõuga SIIN ning seletuskirjaga SIIN.
  • 16.10.2018 Riigikogus menetlusse võetud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 722 SE juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon ning vastutavaks ametnikuks Piia Schults. Tutvu menetlusprotsessiga siin.
  • 5.11.2018 toimus majanduskomisjoni istung, kus arutati laevanduseelnõuga seonduvat. Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et kui soovime Eesti laevastikku suurendada, siis tuleb luua laevandussektorile soodsamad tingimused. Loe lähemalt Riigikogu lehelt SIIN.
  • 7.11.2018 kell 14.00 oli laevanduseelnõu Riigikogu korralisel istungil.
  • 4.12.2018 toimus majanduskomisjoni istung, kus osalesid Veeteede Ameti, Eesti Laevajuhtide Liidu, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu, Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni, ASi Baltic Maritime Logistics Group, ESC Global Security, Eesti Laevaomanike Liidu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad.

2017

  • 06.01.2017 muutis majandus- ja taristuminister Kadri Simson töö tähtaega, millega ootas kokkuvõtet hiljemalt 30.06.2017.
  • Töögrupp lõpetas töö 25.05.2017 ja esitas kokkuvõtte MKM-i, kust kokkuvõte liikus omakorda edasi valitsusse ja valitsus langetas 17.07.2017 otsused laevandussektori konkurentsivõime tugevdamiseks.
  • Nende otsuste elluviimist alates sellest hetkest on koordineerinud Veeteede Amet, kes kutsus kokku 5 töögruppi, mis koosnesid laevandussektori ja ministeeriumite esindajatest.

2016

  • 15.06.2016 moodustas majandus- ja taristuminister Kristen Michal uue töögrupi, mille eesmärk oli analüüsida Eesti laevandussektori konkurentsivõimet ning pakkuda välja alternatiivseid lahendusi laevandussektorile suunatud maksukeskkonna muutmiseks. Tuli ette valmistada Vabariigi Valitsusele esitatavate ettepanekute eelnõud Eesti laevandussektorile suunatud maksukeskkonna muutmiseks, sh arvestada laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise ning laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimise võimalusega.
  • Töögruppi asus juhtima Veeteede Ameti arendusjuht ning liikmeteks määrati Veeteede Ameti, MKM-i, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Maaeluministeeriumi esindajad. Töö tähtajaks määrati 30.11.2016.

2012-2014

Juba aastaid enne viimase suure kaubalaeva Eesti lipu alt lahkumist oli merendusringkonna sõnum see, et sarnase majanduskeskkonna jätkumisel lahkub ka viimane kaubalaev Eesti lipu alt üsna pea.

  • Kuna lisaks ohutu veeliikluse tagamisele on Veeteede Ameti eesmärgiks ka merenduse arengusse panustamine, siis jaanuaris 2012 valmis Veeteede Ametis esimene visioonidokument Eesti laevanduse konkurentsivõime suurendamiseks (lae dokument alla SIIT). (94.54 KB, PDF)
  • Selle järgselt alustas Veeteede Amet 2012. aastal Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise analüüsi ning esitas 2013. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) memo „Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine“ (599.41 KB, PDF), mille baasilt kutsus MKM 2014. aastal kokku ministeeriumitevahelise töögrupi, mida hakkas juhtima MKM. Liikmeteks said Veeteede Ameti, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Eesti Laevaomanike Liidu, Merendusnõukoja, Riigikogu merenduse toetusrühma, Malsco Law Office’i, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning Arengufondi jt esindajad.

Töögrupi ülesanne oli analüüsida Eesti laevandus- ja merendussektori hetkeolukorda ning koostada tegevuskava olukorra muutmiseks.

Esimese sammuna tõi töögrupp välja peamised põhjused, miks lahkusid kõik rahvusvahelises sõidus olevad kaubalaevad Eesti lipu alt:

  • Välismaiste laevapere liikmete raskendatud palkamine Eesti lipu all sõitvatele laevadele.
  • Eesti laevaregistrite ebaefektiivne töökorraldus.
  • Laevapere liikmete kõrged tööjõumaksud, võrreldes teiste Euroopa riikide ja ülejäänud maailmaga.

Töögrupp esitas töö kokkuvõtte 15. septembril 2014, loe raportit SIIT. (768.46 KB, PDF)

 

Laevanduseelnõu jõustumisega kaasnevad muudatused laevandusettevõtetele ja meremeestele


Üldist:
  • Hetkel jõustumist ootava seaduspaketi eesmärk on soodustada rahvusvahelise mereveoga tegelevate suuremate kauba- ja reisilaevade Eesti lipu alla tulekut. Laeva Eesti lipu alla tulek tähendab tema registreerimist Eesti laevaregistrites koos Eesti lipu kandmise õiguse andmisega, millega laieneb laevale Eesti riikkondsus ja sellega koos Eesti jurisdiktsioon.
  • Seaduspaketi alusel lihtsustatakse laevade registreerimise protsessi laevapereta prahitud laevade registritesse ning kehtestatakse erimaksurežiim ettevõtte tulumaksule teatud tingimustele vastavate laevade osas (tonnaažikord)  ja laevapere liikmete tööjõumaksudele.
  • Erimaksurežiimi alla kuuluvad rahvusvahelise mereveoga tegelevad vähemalt 500 kogumahutavusega kaubalaevad ning lisaks väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda sõitvad vähemalt 500 kogumahutavusega reisilaevad ning teatud tingimustel ka pukserid ja süvendajad.  Tulenevalt Euroopa Liidu reeglitega seatud piirangutest ei hõlma seaduspakett kalalaevu. Eestis puuduvad kalalaevade osas ka varasemad enne Euroopa Liitu astumist vastu võetud soodustused.
  • Maksusoodustuste saamiseks peab laev üldreeglina kandma Eesti või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu (osaline erand tonnaažikorra alusel - tonnaažikorra rakendamiseks peab vähemalt 60% kontserni kuuluvatest laevadest olema registreeritud lepinguriigi lipu all, seega ülejäänud laevastikule see nõue ei kehti), maksukohustus peab tekkima Eestis, laev peab tegelema seaduses loetletud rahvusvahelise meritsi veo tegevustega ning täita tuleb ka muud seaduses sätestatud vajalikud tingimused (vt sh allpool, täpsemad tingimused leiab seaduseelnõust).
  • Eesti registrisse võetakse vaid laevu, mis vastavad rahvusvahelistele ja siseriiklikele nõuetele.
  • Rahvusvahelise mereveoga tegelevate laevade registreerimisega Eesti registris ei kaasne Eestis vetes ja Läänemeres liikuvate laevade arvu suurenemine, kuna eelnõu ei mõjuta kauba liikumist läbi nende piirkondade.
  • Eelnõu on üks osa terviklikust meetmete paketist, mille eesmärk on läbi tekkiva mereriigi maine ja merendusalase oskusteabe kasvu meelitada Eestisse järjest enam kaldasektori ettevõtteid ja sellega koos luua uusi töökohti. Kauba- ja reisilaevastikule ning kaldasektorile suunatud meetmed loovad aluse Eesti majanduse kasvule.
  • Merendus on oma olemuselt globaalne ettevõtluse valdkond. Konkurentsivõime rahvusvahelises ettevõtluskeskkonnas luuakse läbi efektiivsete e-riigi teenuste ja infosüsteemide, mis võimaldab laevandusettevõtetel kokku hoida kulusid.

    Laevanduse seaduspaketi olulisemad punktid laevandusettevõtetele

    Erimaksurežiim:
  • Erimaksurežiimi saavad kohaldada vaid järgmised laevad:
    - Kaubalaevad, mis teevad rahvusvahelist sõitu ja mille kogumahutavus on vähemalt 500.
    - Reisilaevad, mis teevad 50% või rohkema ulatuses rahvusvahelist sõitu väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna merealasid ja mille kogumahutavus on vähemalt 500.
    - Pukserid ja süvendajad (täiendav tingimus), kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu.
  • Erimaksurežiimi valinud ja erimaksurežiimi alla kuuluvate laevade poolt teostatavate rahvusvahelise meritsi veo tegevuste osas hakkab kohalduma ettevõtte tulumaksu ja tööjõumaksude erirežiim. Muude tegevuste osas jääb kohalduma tavapärane maksurežiim.
  • Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse erirežiimi mõistes rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub:
    - Eesti ja välisriigi sadama vahel;
    - Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel;
    - välisriigi või välisriikide sadamate vahel;
    - välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel.
  • Erimaksurežiimi alla kuuluvatel laevadel töötavate meremeeste puhul:
    - maksustatakse kõigi meremeeste (laevapere liikmete) töötasu 0% tulumaksuga;
    - sotsiaalmaksu vähendatakse 33%-lt 20%ni (tööandja poolt makstakse vaid pensionikindlustuse osa, kuid mitte ravikindlustuse osa) ning seda hakatakse tegeliku töötasu asemel tasuma 750 euroselt maksubaasilt;
    - töötuskindlustusmakseid ning kohustusliku kogumispensioni sissemakseid hakatakse maksma kehtivas määras 750 euro suuruselt maksubaasilt. Töötuskindlustusmakseid ei tasuta kolmanda riigi residentidest meremeeste töötasult.
  • Laevandusettevõtetele tekib alternatiivne võimalus erirežiimi alla kuuluvatelt laevadelt teenitavat kasumit tavapärase kasumi jaotamise maksustamise asemel maksustada tonnaažikorra alusel. Tonnaažikorra erirežiim kohaldub vaid kaupade- ja reisijate veolt ning nendega otseselt seotud tegevustelt teenitud tulu osas.
  • Tonnaažikorra kohaldamisel arvutatakse ettevõtte maksukohustus ettevõtja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse alusel ning ei arvestata ettevõtte poolt tegelikku teenitud tulu.
  • Tonnaažimaksu saavad kohaldada ettevõtted, kes tegelevad kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustega, sealhulgas teatud täiendavatel tingimustel ka teenusepakkujatest mehitamis- ja tehnilise juhtimise teenust pakkuvad  ettevõtted.

Laevapereta prahitud laevade registrid:

  • Veeteede Ameti juurde luuakse lisaks olemasolevale laevapereta prahitud laevade registrile ka teine laevapereta prahitud laevade register.
  • Laevandusettevõte saab valida, kumba registrisse ta oma laeva registreerib, kuid esimeses laevapereta prahitud laevade registris laeva registreerimiseks rakendub lisatingimus omada laevade haldamise kaldaettevõtet Eestis
  • Tuues oma kaldaettevõtte Eestisse, on tal võimalik laev registreerida esimeses registris ja maksta läbi selle kokkuvõttes soodsamaid riigilõive.
  • Teises registris kohaldub nn „kõik hinnas“ registritasu, kuhu on hõlmatud kõik peamised lipuriigi järelevalvega seotud teenused.
  • Laevade Eesti registritesse võtmisel tõhustatakse eelkontrolli – luuakse täiendavad alused laeva registrisse võtmisest keeldumiseks ning registrist kustutamiseks.

Laevanduse seaduspaketi olulisemad punktid laevapere liikmetele

  • Kuigi seaduspaketi eesmärk on suunatud laevandusettevõtete ja kaldasektori arendamisele ning Eesti majanduse kasvule, parendatakse sellega osaliselt ka Eesti meremeeste olukorda üldisemalt.

  • Sõltumata sellest, kas meremees töötab erimaksurežiimi alla kuuluval laeval või mitte, luuakse kõikidele Eesti residentidest meremeestele võimalus sõlmida Eesti Haigekassaga riiklik ravikindlustuse leping, mille alusel hakkab meremees saama haigekassa kaudu samasuguseid raviteenuseid kui need, kellel on tekkinud riiklik ravikindlustus tööandja kaudu. Haigekassaga lepingu sõlmimiseks peab meremees olema eelneva kaheteistkümne kuu jooksul töötanud laevapere liikmena. Lepingu sõlmimise muud tingimused ja tasud avaldatakse asutuste kodulehtedel seaduse jõustumisel.

  • Töötasult makstava tulumaksu soodustust 0% on võimalik kasutada ka erimaksurežiimi nõuetele vastavatel Euroopa Majanduspiirkonna riikide lippude all sõitvatel laevadel (vt ülal) töötavatel meremeestel, kellel on kohustus tulumaksu tasuda Eestisse ja kelle tööandja pole tulumaksu nende töötasult kinni pidanud.

  • Vaatamata sellele, et tulumaksu määr on 0%, tuleb vastavalt kehtivale seadusele kõigil Eesti residentidest meremeestel välismaal teenitud palgatulu ning muud tulud Eestis täies mahus deklareerida.

  • Merendus on oma olemuselt globaalne ettevõtluse valdkond. Eelis võrreldes konkureerivate lipuriikidega luuakse läbi efektiivsete e-riigi teenuste ja infosüsteemide, mis võimaldab laevandusettevõtetel kokku hoida kulusid.

    Laevanduse seadusepakett on plaanitud jõustuma 01.07.2020 peale Euroopa Komisjoni lubavat riigiabi otsust.
     

    Täpsem info avaldatakse asutuste kodulehtedel seadusepaketi jõustumisel. Laevanduse seadusepaketi detailsed selgitused on plaanitud valmima 2020 I poolaasta jooksul.Laevanduseelnõu eesmärk on soodustada rahvusvahelise mereveoga tegelevate suuremate kauba- ja reisilaevade Eesti lipu alla tulekut.