Sa oled siin

11. oktoober 2018 - 11:06

Soodsa geograafilise asukoha ning 3794 kilomeetri pikkuse rannajoonega Eesti Vabariigil on suur potentsiaal olla mitte ainult mereäärne riik, vaid ka mereriik. Üheks mereriigi tunnuseks on aga riigi lipu all seilava laevastiku, sh rahvusvahelises sõidus sõitvate suurte kauba- ja reisilaevade olemasolu.

Eesti laevanduse areng
 

Eesti kaubalaevastiku osatähtsus oli 1930. aastate teisel poolel Läänemere-äärsete riikide ning Euroopa ja maailma kontekstis muljetavaldav. Eesti oli kaubalaevastiku kogutonnaažilt tuhande elaniku kohta sel ajal Läänemere-äärsete riikide hulgas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal. Läänemere-äärsetest riikidest olid Eestist eespool vaid Taani ja Rootsi (Teele Saar, Eesti Laevanduse Aastaraamat, 2016).

1940. aastal moodustatud Eesti Merelaevandus oli teise Nõukogude okupatsiooni ajal ja kuni erastamiseni 1997. aastal üks peamistest meretransporti haldavatest ettevõtetest Eestis. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse Eesti omandiks ning võeti vastu otsus moodustada riigiaktsiaselts RAS Eesti Merelaevandus, mis suutis säilitada enamuse nõukogudeaegsest laevastikust. 1. juulil 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kandevõimega 536 741 t. RAS Eesti Merelaevandus otsustas vabaneda enamikest mitteprofiilsetest tegevustest ja eraldi ettevõteteks said Tallinna Sadam (toona oli see üksnes Vanasadam), Muuga Sadam ja Loksa Laevaremonditehas.

Peale RAS Eesti Merelaevanduse erastamist 1997. aastal jätkus laevastiku reorganiseerimise protsess ning laevade arvu vähenemine. Ühelt poolt müüdi vanemad, amortiseerunud laevad vanametalliks ning teisalt, uued 90ndatel ehitatud laevad hakkasid järk-järgult Eesti lipu alt lahkuma. Hinnanguliselt on täna ca 60 kaubalaeva omanikud pärit Eestist ning nende aluste tehnilist korraldust, mehitamist ning opereerimist korraldatakse ka siin, ent laevade ahtris lehvib sinimustvalge asemel mingi muu riigi lipp. See tähendab seda, et:

  • Laevanduse kaldasektori säilitamiseks ja arenguks ning laevanduse oskusteabe alalhoidmiseks vajalik laevastik puudub.
  • Nendelt laevadelt ei laeku Eestile enam registritasusid, mis suurendasid enne riigi tulubaasi.
  • Sotsiaalmaks laekub riiki, mille lippu laev kannab ja suurendab just selle riigi tulubaasi. Eesti jääb sellest välja.
  • Eesti meremeestel puudub võimalus töötada Eesti lipu all ja saada osa Eesti sotsiaalkindlustusest.

Viimane suur, üle 500-se kogumahutavusega pidevas rahvusvahelises sõidus olev kaubalaev „Kalana“ lahkus Eesti lipu alt 2014. aasta aprillis ning sellega märgitakse ühe ajastu lõppu Eesti laevanduse ajaloos.

Mida on Eesti lipu konkurentsivõime tõstmiseks vahepeal tehtud?
 

2012-2014

Juba aastaid enne viimase suure kaubalaeva Eesti lipu alt lahkumist oli merendusringkonna sõnum see, et sarnase majanduskeskkonna jätkumisel lahkub ka viimane kaubalaev Eesti lipu alt üsna pea.

  • Kuna lisaks ohutu veeliikluse tagamisele on Veeteede Ameti eesmärgiks ka merenduse arengusse panustamine, siis jaanuaris 2012 valmis Veeteede Ametis esimene visioonidokument Eesti laevanduse konkurentsivõime suurendamiseks (lae dokument alla SIIT). (94.54 KB, PDF)
  • Selle järgselt alustas Veeteede Amet 2012. aastal Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise analüüsi ning esitas 2013. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) memo „Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine“ (599.41 KB, PDF), mille baasilt kutsus MKM 2014. aastal kokku ministeeriumitevahelise töögrupi, mida hakkas juhtima MKM. Liikmeteks said Veeteede Ameti, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Eesti Laevaomanike Liidu, Merendusnõukoja, Riigikogu merenduse toetusrühma, Malsco Law Office’i, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning Arengufondi jt esindajad.

Töögrupi ülesanne oli analüüsida Eesti laevandus- ja merendussektori hetkeolukorda ning koostada tegevuskava olukorra muutmiseks.

Esimese sammuna tõi töögrupp välja peamised põhjused, miks lahkusid kõik rahvusvahelises sõidus olevad kaubalaevad Eesti lipu alt:

  • Välismaiste laevapere liikmete raskendatud palkamine Eesti lipu all sõitvatele laevadele.
  • Eesti laevaregistrite ebaefektiivne töökorraldus.
  • Laevapere liikmete kõrged tööjõumaksud, võrreldes teiste Euroopa riikide ja ülejäänud maailmaga.

Töögrupp esitas töö kokkuvõtte 15. septembril 2014, loe raportit SIIT. (768.46 KB, PDF)

2016

  • 15.06.16 moodustas majandus- ja taristuminister Kristen Michal uue töögrupi, mille eesmärk oli analüüsida Eesti laevandussektori konkurentsivõimet ning pakkuda välja alternatiivseid lahendusi laevandussektorile suunatud maksukeskkonna muutmiseks. Tuli ette valmistada Vabariigi Valitsusele esitatavate ettepanekute eelnõud Eesti laevandussektorile suunatud maksukeskkonna muutmiseks, sh arvestada laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise ning laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimise võimalusega.
  • Töögruppi asus juhtima Veeteede Ameti arendusjuht ning liikmeteks määrati Veeteede Ameti, MKM-i, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Maaeluministeeriumi esindajad. Töö tähtajaks määrati 30.11.2016.

2017

  • 06.01.2017 muutis majandus- ja taristuminister Kadri Simson töö tähtaega, millega ootas kokkuvõtet hiljemalt 30.06.2017.
  • Töögrupp lõpetas töö 25.05.2017 ja esitas kokkuvõtte MKM-i, kust kokkuvõte liikus omakorda edasi valitsusse ja valitsus langetas 17.07.2017 otsused laevandussektori konkurentsivõime tugevdamiseks.
  • Nende otsuste elluviimist alates sellest hetkest on koordineerinud Veeteede Amet, kes kutsus kokku 5 töögruppi, mis koosnesid laevandussektori ja ministeeriumite esindajatest.

2018

  • Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks loodud eelnõu oli ministeeriumites kooskõlastusringil alates 25.05.2018 ning 28.09.2018 esitas Veeteede Amet eelnõu MKM-ile.
  • 3.10.18 esitas MKM seaduse eelnõu „Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ Vabariigi Valitsuse istungile. Loe eelnõu kokkuvõtet SIIT.  (131.95 KB, PDF)
  • 11.10.18 toimunud Vabariigi Valitsuse istungil kiitis valitsus heaks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärk on tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet ja taastada Eesti lipu all sõitev kaubalaevastik. Tutvu eelnõuga SIIN (121.16 KB, DOCX) ning seletuskirjaga SIIN.  (247.77 KB, DOCX)
  • 16.10.18 Riigikogus menetlusse võetud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 722 SE juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon ning vastutavaks ametnikuks Piia Schults. Tutvu menetlusprotsessiga siin.