Sa oled siin

1. juuli 2020 - 14:27

Tänasest jõustub laevanduse seadusmuudatuste pakett, mille eesmärgiks on tuua Eesti lipu alla taas suuri kaubalaevu. Seadusmuudatuste paketiga loob Eesti laevandusettevõtjatele soodsa maksusüsteemi, soodustab kaldasektori arengut ja pakub Eesti meremeestele sotsiaal- ja ravikindlustust. Laevanduse seadusmuudatuste paketiga luuakse eeldused laevade Eesti lipu alla tulekuks, mis omakorda soodustab laevandusega seotud kaldaettevõtete asutamist Eestisse. Lisanduval kaldasektoril on suur potentsiaal luua juurde kaldatöökohti, mis loovad Eesti meremeestele täiendavaid võimalusi jätkata oma erialast karjääri kaldal. Eestis on ca 10 000 tegevmeremeest, kellest ligikaudu pooled seilavad hetkel välisriigi lipu all.

„Eestil on suur potentsiaal olla tõeline mereriik, mille üheks osaks on riigilipu all seilav laevastik,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Meil on lõpuks konkurentsivõimelisem maksukeskkond, mis peaks motiveerima kaubalaevade omanikke meie lipu alla seilama tulema. Nüüd jätkub praktiline töö, et ka päriselt tuleks järgnevate aastate jooksul meie registritesse uusi laevu,“ lausus Aas.

Jõustunud seadusmuudatused annavad loodetavasti meremeestele täiendavad võimalused asuda tööle Eesti lipu all ja saada läbi selle juurdepääs Eesti sotsiaalkindlustusele. Täpsemalt on uue erimaksukorra tingimustele vastavatel laevadel meremeestele tagatud Eesti pension, arvestusega 750-lt eurolt. Samuti väheneb nendel laevadel töötavate meremeeste tulumaksukohustus 0%-ni. Lisaks on kõigil Eesti meremeestel nüüdsest võimalik sõlmida Haigekassaga vabatahtlik ravikindlustuse leping.

Eesti kui mereriigi eeliseks on soodne geograafiline asukoht Läänemere ääres, pikk merendusajalugu, kvaliteetne mereharidus ja koolitatud spetsialistid. Samuti on Eesti lipp Paris MoU valges nimekirjas, mis näitab meie riigilipu all sõitvate laevade kõrget meresõiduohutuse taset ning reederite pühendumist selle tõhustamisele.

Erimaksukorra tingimustele vastavatele laevandusettevõtjatele on loodud soodne maksusüsteem ning laevapereta prahitud laevade registreerimine muudetud lihtsamaks. Uue erimaksukorra tingimustele vastavad kaupu või reisijaid vedavad laevad, mille kogumahutavus on vähemalt 500. Eesti lipu alla on oodatud ka süvendajad ja puksiirid, mille töö iseloom kätkeb endas meritsi vedu. Täpsemalt saab lugeda Veeteede Ameti kodulehelt laevanduse ja Eesti lipu rubriigist ning lisaks on võimalik täpsustavaid küsimusi saata laevanduspaketi meiliaadressile estonianflag[at]vta[dot]ee.

Veeteede Ameti peadirektori kohusetäitja Marek Rauk näeb samuti, et nüüd kui väga olulised eeldused on loodud, tuleb pingutada, et laevad Eesti registritesse tuleksid. „Peame looma ja järjest arendama mugavamat klienditeenindust nii laevaomanikele kui meremeestele ning kasutama rahvusvahelises konkurentsiolukorras ära Eesti e-riigi eeliseid,“ sõnas Rauk.

Hetkel on Veeteede Ametis töös uued laevade ja meremeeste infosüsteemid. „Samuti on vaja rahvusvaheliselt tõsta Eesti lipu ja mereriigi mainet, et soodustada Eesti kaldasektori arengut ja selle läbi arendada Eesti meremajandust,“ lisas Rauk. Laevanduspaketi turundamise ja väärtuspakkumisega hakkab tegelema majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merenduse asekantsler, kelle positsioon luuakse sügisel.

Seadustepaketi kuulutas president lõplikult välja 20. veebruaril 2020. Sellele eelnesid läbirääkimised Euroopa Komisjoniga riigiabi loa saamiseks, mis saadi eelmise aasta 16. detsembril. Riigiabi luba laevanduse maksuerisuste kehtestamiseks oli vaja tulenevalt Euroopa Liidu konkurentsireeglitest.