Sa oled siin

20. märts 2020 - 0:00

Seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga riigis oleme kokku pannud KKK, mis jooksvalt täieneb.

 

Kõige asjakohasemat infot koroonaviiruse kohta leiab Terviseameti lehelt

Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorra kohta riigis saab infot lehelt www.kriis.ee. Eriolukorra lehelt leiab ka mahuka riigiülese KKK. Veeteede Ameti korduma kippuvad küsimused on leitavad allpool. 

 

MEREOHUTUS, NAVIGEERIMINE

Kuidas on tagatud veeohutus?
Kõik Veeteede Ameti olulised teenused, mis tagavad vahetult ohutu veeliikluse, olid katkestuseta tagatud terve eriolukorra vältel.

Kas on tagatud navigatsioonimärgistus?
Ohutuks veeliikluseks vajalik navigatsioonimärgistus oli tavarežiimil tagatud terve eriolukorra vältel. Aprillis-mais tegeleti lisaks iga-aastaste suviseks navigatsiooniks ettevalmistamisega seotud töödega. Ka lootsiteenus toimis tavapärasel viisil.

Kuidas on tagatud navigatsiooniteabe avaldamine?

Navigatsiooniinfot edastatakse tavapäraseid kanaleid pidi ning tagatud on tavapärase navigatsiooniteabe avaldamine. Navigatsioonihoiatused ja elektrooniliste kaartide korrektuurid avaldatakse operatiivselt vastavalt vajadusele ja navigatsioonitingimuste muutumisele. Samuti ilmub jätkuvalt kord kuus digiväljaanne Teadaandeid meremeestele ning korrigeeritakse lootsiraamatut ja väljaannet Navigatsioonimärgid Eesti vetes.
Juhul kui sõltuvalt eriolukorra tingimustest tuleb teha muudatusi navigatsiooniteabe avaldamisse, siis teavitatakse kasutajaid sellest kodulehel ja läbi navigatsiooniteabe.

Kas tuletornid on avatud?
Enamik tuletorne on külastajatele avatud suveperioodil, alates 15. maist, kuid mõned neist avatakse ka varem. Eriolukorras soovitas Veeteede Amet tuletorne külastajatele mitte avada. Peale eriolukorra lõppu võib tuletornid taas külastajatele avada, kuid järgima peab riigi poolt kehtestatud nõudeid, sh 2+2 reeglit. 

MERESÕIDUDOKUMENDID

Kas klienditeenindus toimib?
Meremeeste diplomeerimise osakond on avatud tavapärastel aegadel, kuid vähendatud mahus. Meremehed saavad kõiki vajalikke dokumente uuendada, kuid palume bürood külastada ainult äärmise vajaduse korral. Soovitame kasutada elektroonseid lahendusi, mille kohta saab rohkem infot meie kodulehel.

Täiendav informatsioon on leitav meie koduleheküljel. Samuti saab infot meremeeste diplomeerimise osakonnast Raul Telli (tel 620 5704) ja Hannes Vask (tel 620 5545) käest.

Kust saab laevapere liikme tervisetõendeid?

Tervisekontrolle tegevate arstikeskuste kontaktid leiab Terviseameti kodulehelt.  

Mida teha, kui meremehed peavad eriolukorrast tulenevalt jääma laevale pikemaks ajaks kui esialgne leping ette nägi ja tervisetõend lõppeb?

Sellisel juhul tuleb laevakompaniidel lähtuda STCW reeglist I/9 § 6 ja § 7 (tervisenõuded):

§6. Kui tervisetõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni järgmise sihtsadamani, kus on olemas asjaomase osalisriigi poolt tunnustatud arst, tingimusel et see aeg ei ole pikem kui kolm kuud.

§ 7. Kiireloomulistel juhtudel võib administratsioon lubada meremehel töötada ilma kehtiva tervisetõendita kuni järgmise sihtsadamani, kus on olemas asjaomase osalisriigi poolt tunnustatud arst, tingimusel et:
1. sellise loa kehtivusaeg ei ole pikem kui kolm kuud ning
2. asjaomasel meremehel on olemas hiljuti aegunud tervisetõend.

Millised mereõppeasutused korraldavad distantsõpet?
Eriolukorras viivad jätkuva pädevuse tõendamist (kuueks kuuks) läbi järgmised ettevõtted:

  1. AS Tallink Grupp (STCW A-VI/1 ohutusalane koolitus)
  2. Eesti Mereakadeemia (STCW  A-VI/4-1 ja A-VI/4-2 meditsiiniline esmaabi ja haige hooldus(medical first aid ja medical care).)
  3. OÜ MSCA/Reval Merekool (STCW A- VI/1 ohutusalane koolitus, päästevahendid A-VI/2, tuletõrje alane laiendatud A-VI/3, A-VI/4-1 ja A-VI/4-2)
  4. Esmane baasväljaõppe koolitus IGF laevadel (A-V/3, tingimusel, et eelnevalt läbitud ohutusalane baaskoolitus)

Alates 15.maist saame korraldada väikelaevajuhtide eksameid lähtudes Vabariigi valitsuse korraldusest:

Tuletame meelde, et eksamiteatised tuleb saata 5 tööpäeva enne planeeritava eksami toimumist iga eksami kohta eraldi.

LAEVAD

Kuidas on tagatud laevade järelevalve?
Laevade järelevalve teenus jätkub, kuid osaliselt. Laevadele, mis kannavad välisriigi lippu tehakse sadamariigi kontrolle piiratud mahus, eelnevalt hinnates riske (lähtesadamad, meeskonnavahetused jne). Eesti riigilipu all olevatele laevadele tehakse ülevaatuseid Eesti riigi piires (kaasaarvatud saartel) ja lähiriikides, millega piirid on avatud. 

Veeteede Amet kasutab seadusest tulenevaid võimalusi praegusel hetkel ülevaatuse tähtaegade pikendamiseks.

MEREMEHED

Kuidas saavad Eesti meremehed Euroopas liikuda ning tagasi kodumaale?
Piiriületuse ja meeskondade vahetamise kohta tuleks täpsemat infot uurida vastavate sihtriikide ametiasutustest ja/või saatkondadest. Eestis koordineerib piiriületamisega seonduvaid küsimusi Politsei- ja Piirivalveamet, kes informeerib laevaagente jooksvalt (elektroonilise infosüsteemi kaudu) nõuetest, mis seonduvad laevapere liikmete vahetusega. Täpsemat infot Eesti piiri ületamise kohta leiab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt. 

Välislipu all sõitvate laevade meeskondade koduriiki toimetamine töölepingu lõppemisel on tööandja kohustus. Kui tööandja ei täida oma kohustust, siis tuleb pöörduda laeva lipuriigi esindaja poole.

Kui jäädakse asukohariigis kehtestatud piirangute tõttu välisriigis hätta ja soovitakse Eesti riigi poolset abi, siis tuleb võtta ühendust lähima Eesti saatkonnaga või helistada välisministeeriumi hädaabitelefonil +372 5301 9999.

 

VÄIKELAEVAD

Kas merele mineku osas on piiranguid?

Inimesed võivad Eesti vetes teha lõbusõitu oma alusega, kuid peavad arvestama koroonaviiruse leviku tõkestamise üldiste piirangutega. Lõbusõidualusel on soovitatav viibida ainult ühe perekonna liikmetel või järgida 2+2 reeglit. Need, kellel on haigusnähud, peavad jätma merele minemata.

Merele võib minna ka kala püüdma või tegema muud tööd. Enda või oma kaaslaste merele minekust ning sealt tulekust saab veesõiduki juht teatada merevalvekeskusele telefonil 619 1224.

Sisevete piiriveekogudele mineku registreerimise kohustus tuleneb riigipiiri seadusest ning selle saab registreerida ka veebilehel www.piiriveekogu.ee. Samuti tuleks merele minnes sisse lülitada VHF raadiojaamad ning olla valmis vastama merepatrulli küsimustele oma liikumise kohta.

Kas väikelaevajuhtide eksamid toimuvad?
Väikelaevajuhtide väljaõppe korraldajad juhinduvad Vabariigi Valitsuse korraldusest huvihariduse korraldamisel, mille järgi saab väljaõppe protsessi teha e-õppe vormis. Alates 15.maist saame korraldada väikelaevajuhtide eksameid lähtudes Vabariigi valitsuse korraldusest:

Tuletame meelde, et eksamiteatised tuleb saata 5 tööpäeva enne planeeritava eksami toimumist iga eksami kohta eraldi.

Kas praegu saab tulla oma väikelaevaga ülevaatusele?
Jah, saab. Väikelaeva või alla 12meetrise kogupikkusega laeva ülevaatuse aeg ja koht tuleb eelnevalt kokku leppida telefoni või e-posti teel, mille käigus antakse konkreetsed juhised. Kontaktid leiab SIIT.

Praegu saab ülevaatust teha kontaktivabalt ning arvestades, et inimeste vahele peab jääma vähemalt 2 meetrit. Seega peavad kõik asjad paadi juures olema valmis pandud selliselt, et vajalik informatsioon oleks nähtaval (nt tulekustuti puhul peab kontrollkleebis olema nähtav, samuti tootjaplaat, CIN/WIN kood, vajalikud dokumendid on näitamiseks valmis jne.) Konkreetsed juhised olenevalt paadist ja ülevaatuse liigist lepitakse kokku inspektoriga.

Piirikontroll sadamates
Euroopa Liidu sisepiiril piirikontrolli taastamise ja riigipiiri valvamise ajutise taaskehtestamisega seoses kehtib ka väikelaevadel piirikontrolli kohustus, kui nad soovivad silduda mõnes liikmesriigi sadamas. 

Lõbusõidulaeva juht peab lõbusõidulaeva saabumisest Eestisse (riigipiiri ületamisest) informeerima lähima sadama politseiasutust (Tallinna kordon +372 619 1260) või sadama ametiasutust, kes informeerib kõige lähemat sadama politseiasutust vähemalt üks tund enne sadamasse saabumist või väljumist. Politsei teostab piirikontrolli väljakutsel. Lõbusõidualus peab Eestisse saabumisel (üle riigipiiri) suunduma rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadama piiripunkti kuna ajutiselt on taastatud sisepiiril piirikontroll. Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid on leitavad Riigi Teatajast. Politseil on õigus riigipiiri valvamisel kontrollida merel kõiki aluseid piirireziimi ja eriolukorra nõuete tagamiseks. Kõik kes ületavad territoriaalmere piiri (sõltumata suunast) kuuluvad piirireziimi kontrolli alla.

Välisriiki ei ole soovitav minna. Enne sadamast väljumist tee selgeks, kas välisriik lubab sinul oma riiki siseneda (üldjuhul ei lubata praegu riiki sisenemist, väljaarvatud erandjuhud). Isikut, kellele ei laiene eriolukorra juhi korraldusega liikumispiirangu kehtestamise erandid riigipiiri ületamisel, ei lubata Eestisse (näiteks soomlane soovib tulla hooldama oma väikealust).

(Vastuse koostas PPA)

 

SADAMAD

Sadamate külastamine
Väikelaevadega liiklemisel (piiriületusega) ja Eesti sadamaid külastedes tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 15.05.20 määrusest nr 15 „ Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ajutine taaskehtestamine“ ja Vabariigi Valitsuse 15.03.20 korraldusest nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“.

Kuna mitmete lähiriikide osas on Eestisse saabumine lõbusõidulaevadega tingimuste osas erinev, siis järgnevalt on välja toodud mõned levinumad näited:
 1. Lätist saabumine: Läti, Leedu, Eesti kodanikud ja elanikud võivad tulla Eestisse piiranguteta (ei rakendu liikumispiirang 14 päeva) ja võivad minna ka sadamasse, mis ei ole piiripunkt kuna Eesti ja Läti vahel ei ole enam piirikontrolli.
 2. Soomest saabumine: Soome kodanikud võivad tulla Eestisse ainult erandjuhtudel (siis ei rakendu ka liikumispiirang 14 päeva). Eesti kodanikud saavad tulla Eestisse, aga kui nad erandite alla ei lähe (näiteks turism), siis rakendub neile 14 päevane liikumispiirang. Lõbusõidualused peavad läbima piiripunkti kuna kehtib piirikontroll.
 3. Rootsist ja Venemaalt lõbusõidualustega turismi eesmärgil Eestisse ei lubata, v.a Eesti kodanikud, kellele rakendub 14 päevane liikumispiirang ja kohustus läbida piiripunkt.

Kuidas on tagatud sadamate järelevalve?
Sadamates teostati eriolukorra vältel ja edaspidi kõiki järelevalvetoiminguid (ilma eranditeta), järgides tervise kaitseks kehtestatud ohutusmeetmeid ning viies inimkontaktid miinimumini. 

Kas laeva meeskonnaliikmed pääsevad maale?

Ilma haigusnähtudeta laevameeskonna liikmed peavad arvestama sadamate külastamisel Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 268 nõuetega.

Varasemalt kehtinud kaldale mineku piirangud on tühistatud. Laevapere liikme sadamas viibimise ajal korralisel maal käimisel tuleb lähtuda eriolukorra juhi korraldustest liikumispiirangute kohta (kaubanduskeskused, avalikuks kasutamiseks mõeldud asutused). Juhul, kui laevameeskonnaliikmel ilmnevad haigusnähud, tuleb elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) kaudu esitada tervisedeklaratsioon, mis jõuab Terviseameti valvetöötajani.

Laevade meeskonnaliikmete vahetus Eesti sadamates on lubatud. Laevapere liikme transiitreisijana Eestisse lubamine toimub Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 268 alusel ehk tavapärasel viisil. Laevaagendid peavad PPA-le esitama samad dokumendid, mis enne eriolukorra kehtestamist. Samuti on lubatud meeskonna liikmete majutus Eesti territooriumil.