Sa oled siin

20. märts 2020 - 0:00

Seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga riigis oleme kokku pannud KKK, mis jooksvalt täieneb.

 

Kõige asjakohasemat infot koroonaviiruse kohta leiab Terviseameti lehelt.

Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorra kohta riigis saab infot lehelt www.kriis.ee või Valitsuse kodulehelt (viivad samale aadressile).

 

Kuidas on tagatud veeohutus?

Kõik Veeteede Ameti olulised teenused, mis tagavad vahetult ohutu veeliikluse, on jätkuvalt tagatud.

Kas klienditeenindus toimib?

Meremeeste diplomeerimise osakond on avatud tavapärastel aegadel, kuid vähendatud mahus. Meremehed saavad kõiki vajalikke dokumente uuendada, kuid palume bürood külastada ainult äärmise vajaduse korral. Soovitame kasutada elektroonseid lahendusi, mille kohta saab rohkem infot meie kodulehel.

Täiendav informatsioon on leitav meie koduleheküljel. Samuti saab infot meremeeste diplomeerimise osakonnast Raul Telli (tel 620 5704) ja Hannes Vask (tel 620 5545) käest.

Kas väikelaevajuhtide eksamid toimuvad?

Väikelaevajuhtide väljaõppe korraldajad juhinduvad Vabariigi Valitsuse korraldusest huvihariduse korraldamisel, mille järgi saab väljaõppe protsessi teha e-õppe vormis. Kuni eriolukorra lõppemiseni ei toimu väikelaevajuhtide eksameid ei toimu.

Kas praegu saab tulla oma väikelaevaga ülevaatusele?

Jah, saab. Väikelaeva või alla 12meetrise kogupikkusega laeva ülevaatuse aeg ja koht on tuleb eelnevalt kokku leppida telefoni või e-posti teel, mille käigus antakse konkreetsed juhised. Kontaktid leiab SIIT.
Praegu saab ülevaatust saab teha ainult kontaktivabalt ning arvestades, et inimeste vahele peab jääma vähemalt 2 meetrit. Seega peavad kõik asjad paadi juures olema valmis pandud selliselt, et vajalik informatsioon oleks nähtaval (nt tulekustuti puhul peab kontrolli kleeps olema nähtav, samuti tootjaplaat, CIN/WIN kood, vajalikud dokumendid on näitamiseks valmis jne.) Konkreetsed juhised olenevalt paadist ja ülevaatuse liigist lepitakse kokku inspektoriga.

Kuidas on tagatud laevade järelevalve?

Laevade järelevalve teenus jätkub, kuid osaliselt. Laevadele, mis kannavad välisriigi lippu tehakse sadamariigi kontrolle piiratud mahus, eelnevalt hinnates riske (lähtesadamad, meeskonnavahetused jne). Eesti riigilipu all olevatele laevadele ei tehta rutiinseid ülevaatusi välisriikides. 

Veeteede Amet kasutab seadusest tulenevaid võimalusi praegusel hetkel ülevaatuse tähtaegade pikendamiseks.

Kas on tagatud navigatsioonimärgistus?

Ohutuks veeliikluseks vajalik navigatsioonimärgistus on jätkuvalt tagatud. 

Kas praegu saab tuua laevu Eesti lipu alla?  

Eriolukorras ei pruugi laevade lipu vahetamine olla primaarne. Siiski registritoiminguid toimivad ning kui on võimalus digiallkirjastada, saab ka registreerida. Samas võivad olla raskendatud muud muud toimingud, mis puudutavad ülevaatusi ja sertifitseerimist. Kui laevaomanik ei saa Eestisse asju ajama tulla, siis järelikult füüsilist kohalolu nõudvad toimetused jäävad ära (notariaalne allkirja kinnitamine, notariaalne ostu-müügi tehing, volitamine jne.)

Kuidas saavad Eesti meremehed Euroopas liikuda ning tagasi kodumaale?

Piiriületamisega seonduvaid küsimusi koordineerib Eestis Politsei- ja Piirivalveamet. Kindlasti tuleks piiriületuse, sh meremeeste vahetamise kohta uurida vastavate riikide ametiasutustest ja/või saatkondadest.
Eestis informeerib Politsei-ja Piirivalveamet jooksvalt laevaagente nõuetest, mis seonduvad laevapere liikmete vahetusega läbi elektroonilise infosüsteemi.
Vastavalt saatkondadest saadud andmetele on käesoleval ajal lubatud laevapereliikmete vahetus nii Soome, Rootsi, Taani kui ka Eesti sadamates.

Kas tuletornid on avatud?

Enamik tuletorne on külastajatele avatud suveperioodil, alates 15. maist, kuid mõned neist avatakse ka varem. Seoses praeguse olukorraga soovitab Veeteede Amet kuni eriolukorra lõpuni viiruse leviku tõkestamiseks tuletorne külastajatele mitte avada.

Kust saab laevapere liikme tervisetõendeid?

Praeguseks Veeteede Ametisse jõudnud info kohaselt teevad laevapere liikmetele tervisekontrolle: 

Qvalitas: https://qvalitas.ee/et/ 
Baltic Euromedical: http://www.bemed.ee/
Mymed OÜ: https://mymed.ee/

Mida teha, kui meremehed peavad eriolukorrast tulenevalt jääma laevale pikemaks ajaks kui esialgne leping ette nägi ja tervisetõend lõppeb?
Sellisel juhul tuleb laevakompaniidel lähtuda STCW reeglist I/9 § 6 ja § 7 (tervisenõuded):

§6. Kui tervisetõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni järgmise sihtsadamani, kus on olemas asjaomase osalisriigi poolt tunnustatud arst, tingimusel et see aeg ei ole pikem kui kolm kuud.

§ 7. Kiireloomulistel juhtudel võib administratsioon lubada meremehel töötada ilma kehtiva tervisetõendita kuni järgmise sihtsadamani, kus on olemas asjaomase osalisriigi poolt tunnustatud arst, tingimusel et:
1. sellise loa kehtivusaeg ei ole pikem kui kolm kuud ning
2. asjaomasel meremehel on olemas hiljuti aegunud tervisetõend.

Kas praegu on piiranguid merele minemisel? 

Hetkel pole piiratud lõbusõidulaevade liiklust kohalikus rannasõidus, kui väljutakse mandril asuvast sadamast. Kui ei siseneta liikumispiiranguga valdade territooriumil asuvatesse sadamatesse, on sellised lõbusõidud lubatud, merele võib minna ka kalastamiseks või teisteks merel tehtavateks töödeks.

Euroopa Liidu sisepiiril piirikontrolli taastamise ja riigipiiri valvamise ajutise taaskehtestamisega seoses kehtib ka väikelaevadel piirikontrolli kohustus, kui nad soovivad silduda mõnes liikmesriigi sadamas. Kui kalamees väljub püügile mandril asuvast sadamast ja ei sisene liikumispiiranguga valdade territooriumil asuvatesse sadamatesse ning pärast püüki sildub uuesti mandril asuvasse sadamasse, siis tema liikumise suhtes mingeid piiranguid pole.

Kui veesõiduki juht soovib teatada enda või oma kaaslaste merele minekust ning tagasitulekust, võib teate edastada merevalvekeskusele telefonil 6191224. Sisevete piiriveekogudel registreerimise kohustus tuleneb riigipiiri seadusest ning selle saab registreerida ka veebilehel www.piiriveekogu.ee

Tanel Matsi rõhutas, et enne merele minekut võiks tutvuda eriolukorra juhi vastavate korraldustega lehel riigiteataja.ee. Samuti tuletas ta meelde, et merele minnes tuleks sisse lülitada VHF raadiojaamad ning olla valmis selleks, et väikelaeva tegevuste vastu tuntakse kõrgendatud huvi.

(Vastus koostatud Politsei- ja Piirivalveameti poolt)

Kas ja kuidas kontrollitakse saartele sisenemise keeldu isiklike veesõidukite korral ja väikesadamates, kus parvlaevaühendust ei toimu ning püsivat politseikontrolli ei ole?

Eesti merealal jälgib veesõidukite liikumist Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskus, kellel on õigus veesõidukilt saada teavet selle liikumisest ja eesmärgist. Kui veesõidukil puudub raadiosaatja ja merevalvekeskusel ei ole võimalus sellega ühendust saada, siis võib merevalvekeskus suunata veesõiduki sihtsadamasse vastu politsei patrulli, kes täpsustab veesõiduki reisi asjaolusid. Lääne-Eesti saarestiku ümbruses patrullivad ka PPA laevad, millel on samuti õigus veesõidukeid peatada ja täpsustada reisi asjaolusid. Kalapüük (ja muud tööd) on merel lubatud. Näiteks kui kalur läheb merele ja tuleb samasse punkti tagasi, siis on see lubatud. Loodame siinkohal ka inimeste mõistvale suhtumisele piirangutesse.

(Vastus koostatud Politsei- ja Piirivalveameti poolt)