Sa oled siin

17. detsember 2019 - 14:00

Esmaspäeval, 16. detsembril tegi Euroopa Komisjon positiivse otsuse lubada Eestil anda laevandusettevõtetele riigiabi.
Veeteede Amet on alates 2012. aastast koos partneritega pingutanud selle nimel, et Eesti lipp oleks rahvusvaheliselt taas konkurentsivõimeline ning laevandusettevõtted tooksid oma kaubalaevad Eesti laevaregistritesse. Viimane suurem kaubalaev lahkus Eesti lipu alt 2014. aastal. Riigiabi luba on vajalik, et jõustuks 21. veebruaril 2019 president Kersti Kaljulaidi poolt välja kuulutatud laevanduse seadusepakett.

Riigiabi andmise loa taotlemine laevanduse seadusepaketi jõustamiseks oli vajalik tulenevalt Euroopa Liidu konkurentsireeglitest. Üldjuhul on kindla majandussektori või konkreetsete ettevõtete toetamine riigi poolt Euroopa Liidu õiguses keelatud, kuid kui see on vajalik üldiseks majandusarenguks, on teatud juhtudel riigi sekkumine õigustatud ja lubatud. Riigiabi andmine võimaldab Eesti merendussektori konkurentsivõimet tõsta ja luua sarnased tingimused teiste Euroopa riikidega, kes juba riigiabi annavad.

Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamiseks valmistasid Veeteede Amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium koostöös ette esmalt riigiabi eelteatise ning seejärel põhiteatise, mis esitati Euroopa Komisjonile 16. augustil. Teatiste esitamisele järgnesid pikad läbirääkimised, mis jõudsid nüüd positiivse lõpptulemuseni.

„See on Eesti laevanduse arengus suur samm edasi. Oleme koostööpartneritega teinud ära väga suure töö, ning nüüd tuleb edasi tegutseda selle nimel, et laevad reaalselt Eesti lipu alla tulema hakkaksid,“ ütles Veeteede Ameti arendusosakonna juhataja Eero Naaber.

Laevanduse seadusepaketiga ehk „Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega“ muudetakse kokku 10 seadust. Veeteede Ameti arendusosakonna nõunik Katerin Peärnberg selgitas, et seadusemuudatuste alusel lihtsustatakse esiteks laevade registreerimise protsessi laevapereta prahitud laevade registrisse ning teiseks kehtestatakse erimaksurežiimi alla kuuluvatele laevadele tööjõumaksude ja ettevõtte tulumaksu erirežiim. Täpsemalt on sellistel laevadel võimalik rakendada tavapärase ettevõtte tulumaksu asemel tonnaažikorda ning saada sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete ja kogumispensioni sissemaksete osas soodustusi.

Peärnberg täpsustas, et seadusemuudatuste eesmärk on eelkõige soodustada rahvusvahelise mereveoga tegelevate suuremate kaubalaevade Eesti lipu alla tulekut. Erirežiimi alla kuuluvad rahvusvahelist sõitu tegevad vähemalt 500 kogumahutavusega kaubalaevad ning osaliselt ka peamiselt väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda sõitvad vähemalt 500 kogumahutavusega reisilaevad. Seadusemuudatuste lõplik eesmärk on suurendada Eesti lipu all sõitvate laevade arvu ja läbi selle kasvatada Eesti kui mereriigi mainet globaalselt. Meelitades siia uusi laevandusettevõtteid, tekib juurde töökohti, mis omakorda tagavad suurema maksulaekumise.

Peärnberg lisas, et laevanduse seadusepakett aitab kaasa ka meremeeste olukorra paranemisele. Kõikidel Eesti meremeestel on võimalus sõlmida haigekassaga riikliku ravikindlustuse leping ning see kehtib ka meremeestele, kes töötavad välisriikide lippude all ja kellel riiklik ravikindlustus seni puudub. Selleks, et tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet, hakkab erimaksurežiimi all kuuluvatel laevadel töötavatele meremeestele kohalduma 0% tulumaks. Tulevikus on Eesti meremeestel Eesti lipu all sõitva laevastiku suurenemisel võimalus asuda tööle Eesti lipu all sõitvatel laevadel, mis omakorda võimaldab neil ligi pääseda Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile.

Laevanduseelnõu on plaanitud jõustuma 1. juulil 2020. Seaduspakett toetab laevade Eesti lipu alla tulemist, kuid endiselt on vaja tegeleda õigusloomega, luua digitaalsed protsessid klientide kiireks teenindamiseks ning alustada turundustegevusega.