Sa oled siin

25. oktoober 2018 - 10:40
Jäämurdja Tarmo tööhoos. Foto autor: Johanna Rannula

Legendaarse jäämurdja Tarmo hingeelu valatakse dokumentaalfilmi
 

Äsja toimusid Veeteede Ametile kuuluva jäämurdja Tarmo pardal dokumentaalfilmi esimesed proovivõtted. Filmi eesmärk on avada vaatajaile uks jäämurdja ja jäämurdmise värvikasse sisemaailma.

Dokumentaalfilmi tegijateks on Eestis elavad inglane Daniel Allen, ameeriklane Patrick McGinley ja dokumentaalfotograaf Johanna Rannula.

„Käisin sel aastal mitu korda jäämurdja peal pildistamas, aga sain aru, et jää murdmist ja murdumist ei saa fotograafiaga täielikult edasi anda. Sealt hakkas idanema mõte, et Tarmo värvikat elu võiks kinni püüda ka liikuvas pildis. Elu on näidanud, et Tarmo läheb Eesti inimestele korda. Lisaks võluvale tehnikale on Tarmo juures ka tugev inimlik faktor – pikad ootamised, mil oodatakse tööd ja jäämurdmist; inimene versus loodus ja jää; inimeste ja masinate vananemine,“ loetles Rannula. Just aegunud tehnika on see, mis köitis ka Alleni ja McGinley’i tähelepanu. Nimelt on nad teinud varem koos eksperimentaalse tõsielufilmi nimega „The Mill”, mis sukeldus Räpina paberivabriku masinate maailma. „Sarnast hõngu leidub ka Tarmo masinaruumides,” ütles McGinley.

Kolmene filmitiim, kellele lisaks on kaasatud ka filmi toimetaja Urmas Reisberg, loodab teha tõsielufilmi, mis sobiks ka rahvusvahelistel filmifestivalidel näitamiseks. Täpsem tulevik on aga praegu veel lahtine. „Filmi õnnestumine oleneb mitmetest asjaoludest – alates sellest, kas selle tegemiseks leidub rahastust kuni selleni, et kas Tarmo üldse läheb jääd murdma,” selgitas Rannula. „Jäämurdmine sõltub aga talvekülmast ja tuule suunast, ning on seega kõige ettearvamatum tegevus. Filmi tegemiseks planeerime vähemalt aasta, kuid peame andma endale aru, et konkreetset valmimisaega on raske ennustada.”


Kapten Peedu Kass: „Dokumentaalfilmiga saame maailmale rääkida oma loo!“

Jäämurdja Tarmo kapteni Peedu Kassi sõnul on möödunud seitsmeteistkümne aasta jooksul jäämurdjat külastanud tuhanded huvilised ning tänavu novembris 55-aastaseks saava Tarmo fenomeni on raske isegi sõnadesse panna.

„Haruldused on inimesi iidsetest aegadest huvitanud. Need lihtsalt jäävad silma. Jäämurdjaid ei ole kuigi palju, võrreldes teiste laevadega. Ka jää ise on haruldus. Ja üha haruldasemaks läheb,“ nentis kapten Kass. „Kuigi laevadest on tehtud palju filme, siis sellest, mis toimub iga päev laeva sisemuses ja mida peab laevapere tegema, et see monstrum liikuma saaks ja saadud ülesannet suudaks täita, ei meenu millegipärast ühtegi filmi. Mul on väga hea meel, et selle dokumentaalfilmiga saame maailmale rääkida oma loo.“

 

Jäämurdjast Tarmo lühidalt

Tarmo on Eesti jäämurdja, ehitatud 1963. aastal Helsingis, Soomes. 1993. aastal liisis Eesti riik Soomelt Tarmo 191 miljoni krooni eest kümneaastase maksetähtajaga. Aastast 2001 on jäämurdja Tarmo kapten Peedu Kass, kelle juhtimisel on jäämurdjaga 459 päeva jooksul eskorditud jääs 1164 laeva ja läbitud 29 642 meremiili (võrdluseks – planeet Maa ümbermõõt on 21 598 meremiili).

Tarmo jäävöö laius on 3,8 meetrit, paksus vööris 33 millimeetrit, ahtris 32 millimeetrit, külgedel 33 millimeetrit. Laeva kütusekulu täisvõimsusel on 52 tonni ööpäevas ja autonoomsus kakskümmend ööpäeva.