Sa oled siin

7. veebruar 2019 - 8:30
Laev jääs. Foto on illustratiivne.

Kui Pärnu lahe jäätumise osas võib iga aasta üsna kindel olla, siis jäämurre Soome lahel on viimastel aastatel olnud pigem haruldane nähtus. Meie laevaliikluse korraldamise keskuse arhiivist pärit kuvatõmmis piltlikustab 2011. aasta talve jääolusid 30. märtsil, mil korraga oli Soome lahel jääs kinni ligi 120 laeva (jääs kinni olevad laevad on alloleval kaardil märgitud punasega). Kas talv tuli laevadele ootamatult või talvel navigeerimine nii käibki? 

 

 



Veeteede Ameti jäämurde koordinaator Martin Kaarjärv selgitab, et laias laastus nii see jääs navigeerimine käibki. Laevad jälgivad ilmateadet, jääkaarti ja hoiatusi, suhtlevad VTSiga ning jäämurdjaga. Kuigi see 30. märtsi pilt näitas, et kohati oli suisa 120 laeva Soome lahel jääs kinni, siis jääolude seisukohalt oli too talv ikkagi alla keskmise.

„Jää paksus täpselt ei meenu, aga eks jää selline 30-50 cm paksune oli. Rüsijää ja ladejää võisid olla kuskil kuni 1,5 meetri paksusega. Soome lahel töötas sellel talvel üle 10 jäämurdja, Eestil 2, Soomel 2 ja Venemaal ca 10, täpset arvu ei mäleta. Eesti ja Soome sadamatesse suunduvad laevad ootasid jäämurdjat ca kuni 4 tundi, mis ongi väga hea näitaja jääoludes. Suurema nö liiklusummiku tekitasid laevad, mis ootasid Venemaa sadamatesse sisenemist, sest eelisjärjekorras pääsesid kai äärde seal tankerid,“ meenutab Kaarjärv. „Talv meremeestele ning ka ametile ootamatult ei tule ning valmistume iga aasta alati kõige raskemateks oludeks. Jääs navigeerimine võtab laevadel tavapäraselt rohkem aega, muud suurt eripära selles polegi.“

Kaarjärv toob välja, et meremehed nimetavad talve ekstreemseks, siis kui kogu Läänemeri kuni Skageraki väinani välja on kaetud jääga. „Viimane tõeliselt karm talv oli aastal 2003 kui jääpiir ulatus kuni Gotlandi saareni. Meie jäämurdja Tarmo väljus jäämurdele 31. detsembril ning naasis lõplikult alles 2003. aasta maikuus,“ lisas ta.