Sa oled siin

12. märts 2019 - 11:02

Eesti merendusajakiri Meremees ning Veeteede Ameti Teataja toovad lugejateni päevakajalised ja põnevad lood ning analüüsid Eesti merendusvaldkonnas toimuvast.

Veeteede Ameti Teatajast saab lugeda:

  • Laevanduseelnõu võeti seadusena vastu. Kuidas edasi? Suur ülevaade seadusemuudatuste olulisematest punktidest laevandusettevõtetele ning laevapere liikmetele.
  • Suur 2018. aasta meresõiduohutuse kokkuvõte. Võtame kokku laevade ja sadamate järelevalve ning meremeeste diplomeerimise valdkondade aasta.
  • Suur tuletornide 2018. aasta kokkuvõte ning plaanid 2019. aastaks. Lisaks räägime pikemalt ka Keri tuletornist, mis tänavu tähistab oma 300. aastapäeva.
  • Tuletame veeliiklejatele meelde, et alates 2018. aasta 1. jaanuarist läks Eesti üle uuele kõrgussüsteemile EH2000.
  • Jätkulugu meremeeste ametinimetustest.
  • IMO ringkirjad
  • In memoriam Jaan Lutt ja Heino Jaakula.

Ajakirja Meremees kevadnumbrist saab lugeda:

Kvartaliajakirja Meremees alguses on tavapärane pikem intervjuu. Seekord räägivad kaanepildil oleva Kunda sadama omanikuvahetusest ja uue omanikfirma tööst Kunda Sadama juhatusliige Daimar Truija ja nõukogu liige Ants Ratas. Merenduspoliitika osa hõlmab erakondade merendusalaseid seisukohti valimisprogrammides ja Meremehe valimiskompassis ning laevanduseelnõu vastuvõtmiseni viinud tegevuste loetelu. Oluline verstapost on mereentsüklopeedia Mereviki 10. aastapäev. Mereakadeemia saabuva 100. aastapäeva eel jutustavad oma akadeemiast laevajuhtimise tudeng ja vilistlasest tüürimees.

Politsei- ja Piirivalveamet annab ülevaate mullusest merepäästest, kuid Meremees käsitleb vahearuande põhjal ka Norra fregati uppumiseni viinud eksituste jada. Jäämurdja „Botnica“ kapten Siim Sokk jätkab jutustust polaarvetes töötamise eripärast ja teda täiendab reederikommentaaris TS Shippingu juht Ülo Eero. Ajakirjast The Captain tõlgitud artikkel annab teada, kuidas jõudis Eesti laevadele kokpit-tüüpi laevasild.

Seoses Eesti Meremuuseumis äsja avatud näitusega jutustab Jaak Juske varasemate aegade sadamamelust Tallinnas, Rein Albri aga tutvustab laevalippude kasutamise tavasid. Nagu tavaks, on Meremehe tagakaanel mark, seekord Õigekeelsussõnaraamatu 100. aastapäeva puhul.

Veebis lugemine ning tellimisinfo

- Väljaandeid on veebis võimalik tasuta lugeda siit https://issuu.com/veeteedeamet ja https://issuu.com/ajakirimeremees 

- Paberajakirja saab tellida Omniva kaudu https://eservice.omniva.eu/epit/ui/periodics/ajakiri/AJA69859  (aastatellimuse hind on 10 eurot)

- Üksiknumbreid osta Lennusadama poest (Vesilennuki 6, Tallinn)

Lisainfo:

1993. aastast on Veeteede Amet välja andnud trükist Veeteede Ameti Teataja, kus on avaldatud üldkohustuslikud ja merendusringkondadele huvipakkuvad materjalid: Eesti Vabariigi merendusalased seadused, Vabariigi Valitsuse, majandus- ja kommunikatsiooniministri sellealased määrused ning Veeteede Ameti käsk- ja ringkirjad ning muu avaldamisele kuuluv teave, samuti IMO, IHO, IALA materjalid.

Eesti ainuke tegevmerendusele keskenduv ajakiri Meremees ilmus esimest korda  8. augustil 1989. Ajakirja teemavaldkonnad on meremajandus, -poliitika, -haridus, -ohutus, -kultuur ja -traditsioonid. Meremees ilmub 4 korda aastas. Ajakiri ilmub TalTech Eesti Mereakadeemia ja toetajate toel.

Selleks, et merendussektor saaks ühest kohast kogu olulise info, ilmuvad väljaanded alates 2017. aastast nii paberil kui ka veebis koos.