Sa oled siin

11. detsember 2018 - 10:40
Soome neljamastilise purjeka Gullkrona vrakk asub Sõru sadamast ca 13 km loode suunal

Veeteede Ameti alused mõõdistasid tänavusel navigatsioonihooajal kokku ligi 1660 km2 suuruse ala, kust hüdrograafid avastasid muuhulgas 18 uut vrakki. Kokku on tänase seisuga ameti andmebaasis 531 vrakki, mis on kõik märgitud ka navigatsioonikaartidele.

Ameti hüdrograafiaosakonna juhi Peeter Välingu sõnul olid sel aastal peamised mõõdistusalad Hiiumaa ja Saaremaa läänepoolsed merealad, Väinameri, Tallinna lähedal asuv Soome lahe mereala ning Riia lahe piirkond.

„Mõõdistatud aladelt tuvastasime kokku 18 vrakki, millest üks on näiteks lennukivrakk, mis lebab tõenäoliselt merepõhja kukkumisel tekkinud kraatris, teine võib olla Saksa allveelaev U-144. Ilmselt tuvastasime merepõhjast ka 1941. aastal uppunud Soome neljamastilise purjeka Gullkrona asukoha,“ kirjeldab Väling selle aasta leide. „Kontrollisime üle ka juulikuus saadud info teise allveelaeva, nõukogudeaegse S-12 vraki kohta. Allveelaev on kaheks murdunud ning asub Naissaarest umbes 14 km põhja pool.“

Veeteede Ameti andmebaasis on tänase seisuga kokku 531 vrakki. Väling tõdes, et kuna ligi kolmandik Eesti vetest on veel täielikult üle mõõdistamata, siis on kindlasti veel palju leidmata või üle mõõdistamata vrakke. „Navigatsioonikaartidele saab kanda vaid mõõdistatud vrakid või siis need, mis on pärit vanematelt kaartidelt,“ lisas ta.

Ostetav miniallveerobot teeb veealuste objektide uurimise oluliselt täpsemaks

Selleks, et hüdrograafid saaksid detailsemalt tuvastada ning paremini uurida veealuseid objekte, soetab amet endale tuleval aastal miniallveeroboti.
„Mõõdistusteks kasutatavad sonarid näitavad reeglina ära vaid selle, et midagi põhjas on – mis see täpsemalt on, sellest erilist aimu ei saa,“ nentis Väling. „Roboti kaamera abil saame oluliselt detailsemalt näha, mis seal vee all ikkagi asub.“

Riigihanke võitnud lepingupartner EPRONS ROV Ltd. annab vastavalt lepingule hiljemalt 2019. aasta märtsi alguseks ametile üle viimase tehnoloogia järgi ehitatud miniallveeroboti. Soetatav robot suudab sukelduda kuni 300 meetri sügavusele ning on varustatud HD-kaamera ja „käega”, mille külge saab kinnitada haaratsi, lõikuri või väikese setteproovi võtja.

Väling kirjeldas, et selle uue tehnoloogia abil saavad hüdrograafid teha erinevaid veealuseid otsimis- ja uurimistöid. „Näiteks tuvastame vrakke või muid tundmatuid objekte, teeme lihtsamaid veealuseid töid, milleks see aparaat sobib ja milleks seni kasutati tuukreid - kaiäärte, merepõhja ja laevakerede uurimised, näiteks. Sellega saab võtta ka väikeseid põhjaproove ja kasutada millegi vee alla kadunu otsimiseks,“ loetles ta.