Sa oled siin

11. september 2019 - 20:11
Delegatsioonide juhid Rene Arikas, Janis Krastiņš ja Linas Kasparavičius

5.–6. septembril kogunesid Balti riikide mereadministratsioonide esindajad Muhumaal. Tegemist on iga-aastase üritusega, mille korraldaja vahetub rotatsiooni korras. Seekordset, järjekorras juba 24. kohtumist, korraldas Veeteede Amet. Muhumaa oli kohtumispaigaks valitud teadlikult, kuna lähedal asuv Saaremaa on kujunenud Eesti laevaehituse keskuseks ning see oli hea võimalus merendusega seotud ettevõtteid ka oma külalistele tutvustada.

Ürituse traditsioon pärineb 1990. aastate  algusest, mil kohtumiste esialgseks eesmärgiks oli naabrite kogemuste põhjal üles ehitada meresõiduohutuse üle järelevalvet tegevad organisatsioonid. Nüüd on kohtumise fookus esialgsest erinev – see on kolmele Balti riigile eelkõige võimalus vahetada omavahel kogemusi ja muud olulist informatsiooni oma tegevuste kohta.

Mereadministratsioonide kohtumise päevakorras olid eelkõige laevade järelevalve ja kontrolliga ning meremeeste diplomeerimise ja mereõppeasutuste auditeerimisega seonduvad teemad. Kuna Läänemere piirkonna hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse temaatikaga tegelevate kolleegide kohtumine toimub nädal hiljem Poolas, otsustati neid valdkondi seekord mitte arutada.

Ühe päevakorra punktina analüüsiti võimalusi kolme riigi vahelise koostöö senisest veelgi aktiivsemaks muutmist. Delegatsioonide juhid leidsid, et kuigi administratsioonide suhted on väga head ning senised koostöövormid on ennast õigustanud, ei tähenda see, et koostöö ei võiks tihedam olla. Tänapäevaste tehnoloogiliste kommunikatsioonivõimaluste kasutamine annab juurde lisavõimalusi. Aktiivsem suhtlemine on vajalik, sest lähiaastatel on rahvusvahelises merenduses oodata jõulisi samme automatiseerimise ja digitaliseerimise valdkonnas. Otsuseid võetakse aga vastu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Euroopa Liidu tasandil, kus ühe liikmesriigi hääl võib jääda nõrgaks. Lahenduseks oleks kolme riigi parem omavaheline koordineeritud tegevus. Taolist taktikat kasutavad väga edukalt Malta, Küpros ja Kreeka ning sellist lähenemist oodatakse ka meilt. Seega peaks kolme riigi administratsioonide lähiaastate eesmärgiks olema üksteist veelgi tugevamalt toetada.